Ida-Virumaal asuva Kuremäe Pühtitsa kloostri Tallinna abikloostri esialgne puust kirik pühitseti sisse 1894. aastal. See õigeusu pühakoda asus Kompassi agulis nüüdseks torru suletud Härjapea jõe ääres tänase Reimanni ja Gonsiori tänava nurgal, Kannikese poe kohal. Kiriku juures oli väike kloostrihoone kümmekonna nunnaga ja suur aed. 1902. aastal sai valmis vana pühakoja asemele rajatud uus ja uhke kivikirik.

Härjapea jõgi Kompasna agulis kloostrikiriku taga. Ajaloomuuseumi kogust.

Mitme torniga ilus kirik jõudis ilmestada Tallinna linnapilti ligi 60 aastat. Teises ilmasõjas sai kloostrikirik küll kahel korral tõsiselt kannatada, kuid ennistati arhitektuurimälestisena. 1958. aasta sügisel anti aga Moskva keskvalitsuse poolt korraldus vähendada õigeusu kloostrite arvu Nõukogude Liidus poole võrra. Eesti puhul otsustati sulgeda Pühtitsa Tallinna abiklooster.

Usuasjade volinik Pavel Kapitonov esitas ENSV Ministrite Nõukogu esimehele kloostri sulgemistaotluse 1958. aasta detsembris. Likvideerimise ettekäändeks võeti hoonete lammutamine ning tollaste Lomonossovi ja Anvelti tänava ümberplaneerimine. Taotluse kinnitas 1959. aasta 21. juulil ENSV MN büroo istung.

Vaade Kompasna asumi südamesse kerkivale uushoonestusele 1960. aastal. Kloostrikirik on paremal just lammutatud.

Piiskop Joanni korraldusel olid abikloostri õed juba juunis Kuremäele kolinud. Jumalateenistuste pidamine kloostrikirikus lõpetati septembris. Linnavalitsus ladustas usukultusvara 1960. aasta esimestel päevadel. Ja nii võis 16. jaanuaril 1960 asuda abikloostrit hävitama.
Alles päev enne lammutustööde algust oli volinik Pavel Kapitonov saatnud Moskvasse ametliku sulgemistaotluse ja 26. jaanuaril saabus sealt post factum kirjalik nõusolek abikloostri likvideerimiseks ning hoonete lammutamiseks

Kõige suuremat vastuseisu avaldasid kloostri sulgemise vastu lihtusklikud, kes taotlesid tulutult kloostri ümberegistreerimist koguduseks. Nõukogude võim oli oma otsuse langetanud. Endise kloostrikiriku kive olevat aga kasutatud samale kinnistule seitse aastat hiljem kerkinud Kannikese poe müüri ladumisel.

Põnev, kuid kurva ajalooga on ka kiriku ümbruses, Narva ja Tartu maantee, Laikmaa ja Pronksi tänava vahel asuva Kompassi asumi, Tallinna vana eeslinna ajalugu. Selle kandi ajalooline hoonestus põles suures osas maha 1944. aasta märtsipommitamise ööl. Kompassi asumi nime meenutavad vaid mõne aasta eest linna poolt piirkonna uutele hoonetele pandud pruunid sildid, samuti Kompassi väljak Maneeži ja Reimani tänava vahel.

Kompassi asum, mida omal ajal ka Kompasnaks kutsuti, tekkis linnaplaanile 250 aasta eest. Elanikkond oli mitmerahvuseline, seal elas peamiselt tatari päritolu Vene meremehi, hiljem palju juute. Muide, 18. sajandi lõpus sundis riigivõim kohalikke eesti neide tatarlastega abiellu astuma.
Oma nime sai Kompassi piirkonnas asunud meremeestekõrtsi järgi, oli ju tollal merepiir Narva maanteele oluliselt lähemal ja Tallinn Vene riigi tähtis sõjasadam. Ka hiljem oli Kompasna tuntud oma kõrtside, sealhulgas salakõrtside poolest. Nii kujunes Kompasnast kauaks ajaks omanäoline, vabameelne ja vastuoluline linnaosa, kus kehtisid veidi teistsugusemad väärtushinnangud ning võimu eriti ei austatud.

Jooksuvõistlus enne sõda Kalevi aia staadionil. Täna on see vaade mööda Estonia puiesteed Gonsiori tänava suunas. Gonsiori tänava vana siht jääb fotol vasakule. Taamal näha kunstiakadeemia vana hoonet.

Kompassi asumi teljeks oleva Gonsiori tänava algus oli enne Teist ilmasõda tänase Viru hotelli kohal. Tollane Gonsiori tänav kulges läbi Tallinki hotelli kinnistu ja lõppes tänase Kompassi väljaku kohal. Sellest vanast Gonsiori tänavast on täna alles vaid viiekordne kivimaja Gonsiori tänava uute elumajade hoovis. Tallinna kaubamaja ja Viru keskuse kohal asus aga enne Teist ilmasõda Kalevi aiana tuntud suur staadion. Selle ala oli 1865. aastal linnale pärandanud raehärra Julius Gonsior. Tartu maantee kunagine algus jääb aga kaubamaja B-korpuse alla.

Koolipäevad Kalevi aia staadionil 1924. aastal. Taamal paistab kloostrikirik. Täna paremal kaubamaja A-korpus, vasakul Viru keskus.

Gonsiori tänava uus lai trass, samuti Laikmaa tänav raiuti läbi varemete ja aedade pärast sõda. Laikmaa tänava joonest ida poole oli 20. sajandi alguses valdavalt muldvanadest puumajadest koosnev hoonestus, enne Teist ilmasõda kerkis sekka ka rida uusi kivimaju.

Kivisilla ja Jõe tänava joonel sinka-vonka läbi Kompassi asumi voolas kuni 1930. aastate lõpuni avatuna Härjapea jõgi. Jõest ida poole jääv ala oli 20. sajandi alguses hoonestamata, seal asusid kaks suurt tiiki ja linnaelanike köögiviljaaiad. Nende vahelt voolas vanasti läbi Mardi oja. Viimane ristus Härjapea jõega Narva maantee ja Pronksi tänava ristil. Piirkonda hakati hoonestama 1920. aastatel. 1939. aastaks kujundati politseikomando kasutada olnud aiamaad kauniks Politseiaia pargiks. Samal aastal avati ka tänaseni linnapilti ilmestav uus kõrge paekivist tuletõrjehoone Pronksi ja Raua (Suur-Kompassi) tänava vahel. See Herbert Johansoni projekteeritud hoone on Eesti paefunktsionalisimi parimaid näiteid.

Nagu juba kirjutasin, hävis Kompasna ajaloolisest hoonestusest valdav osa 1944. aasta 9. märtsi õudsel ööl. Enamvähem terviklikult säilis vaid Pronksi, Kesk-Kompassi ja Väike-Kompassi tänava Raua tänava poolne osa. Selle piirkonna vana keeruka tänavavõrgu lõhkus lõplikult Pronksi tänavale uue ja laiema trassi rajamine 1960. aastatel. 1970. aastate lõpus lammutati rida vanu puumaju, et teha ruumi Pronksi ja Raua tänava äärde kerkinud uutele hoonetele. Piirkonna hoovides on säilinud siiski veel mõned üksikud vanad majad, mälestus kunagisest Väike-Kompassi tänavast, Pronksi tänava endisest sihist ja Reimani (Ülemjõe) tänava vanast hoonestusest.

Sõja elas üle ka kunstiakadeemia vana hoone, üks puumaja Kalevi aia kõrval ja mitmed majad Tartu maantee Kompasna poolsel küljel. Neist on täna alles vaid viiekorruseline kivimaja, mille üks korteriomanik takistab kunstiakadeemia uue maja ehituse algust. Samuti Paberi trammipeatuse juures asuv vana koolimaja ja selle taha 1920. aastate lõpus Herbert Johansoni projekti järgi ehitatud pikk viie korrusega elumaja. Muide, enne sõda ulatus Raua (Suur-Kompassi) tänav Tartu maanteeni.

Narva maantee äärde jäänud Kompassi majadest on säilinud aga, ja sedagi ümberehitatuna, ainult Narva kohviku hoone, samuti paar maja Maneeži tänavas. Asumi alguses tänase Narva maantee ja Laikmaa tänava nurgal sõja üle elanud hooned lammutati 1980. aasta olümpiaregati eel.
Valdav osa Kompassi asumi uushoonestusest ehitati 1950. aastatel. 1970. aastate keskpaigas kerkis vana kolmekorruselise tellistest hoone asemele teenindusmaja, tänane Tallinki hotell.
Järgmisel korral räägime Tartu Magasini tänava ümbruse ülipõnevast ajaloost.