Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Kopli liinide käänuline ja mitme näoga ajalugu

Kopli liinidena tuntud piirkonda Tallinnas ootavad ees suured muutused. Uus omanik asub sinna rajama kaasaegset elurajooni. Ent milline on selle kandi minevik?

Kopli liinid moodustavad vaid ühe osa põneva looga kunagise Vene-Balti laevaehitustehase alast, täpsemini Kopli asumi Vene-Balti allasumist.
Enne tehaste asutamist oli Kopli poolsaare tipus tammemets ja see oli ilus väljasõidukoht eelkõige baltisakslastele, aga ka jõukamatele linnaeestlastele, kes sageli sõitsid sinna grüünetama ehk piknikku pidama ja imelist merevaadet nautima. Kopli saatus otsustati aga Eestist väga kaugel. Pärast Venemaa lüüasaamist 1904–1905 aasta Vene-Jaapani sõjas ja Balti sõjalaevastiku laevade hävimist Tsushima lahingus otsustas Venemaa keisririik luua uue sõjalaevastiku koos sõjasadama, merekindluse ja laevaehitustehastega. 1909. aastal võeti vastu Venemaa keisririigi sõjalaevastiku arenguprogamm.

8. detsembril 1911 aastal väljaantud seadusega kuulutati Tallinn selle sõjalaevastiku peamiseks baaslinnaks. Tänase Põhja-Tallinna alale otsustati rajada kolm suurt laevatehast.
1912. aasta 25. mail kinnitas keiser Nikolai II Laskemoona ja Sõjavarustuse Tootmise Vene Ühingust laevaehituseks moodustatud Vene-Balti tehase põhikirja ja asutamise. Kopli poolesaare tippu rajatud tehase ehitusse kaasati ka Prantsuse kapitali.

Vene-Balti laevatehas oli suurim laevaehitustehas, kus oli kaheksa staaplit ja töötas 3000, 1916. aastal mürsutsehhi töölistega kokku isegi kuni 7500 töölist. Kopli poolsaare tippu rajatud tehas alustas ametlikult tööd 31. mail 1913. 1916. aastal valmis juba kolm lahingulaeva.
Laevaehitustehase tehasehooneist ja töölisasulast koosneva kompleksi projekteerimist juhtis Peterburist pärit insener Aleksandr Dmitrijev. Laevaehitustehas oli tolleaegsetest Tallinna tehastest suurim ja ehitustehniliselt üks moodsamaid. Kogu kompleks asus Kopli poolsaarel ning laius 35 hektaril, oli kujult kolmnurkne ning selle tipuks oli Kopli tänav 101 asuv tehase peahoone. Tehas ise paiknes umbes 27 hektari suurusel territooriumil, Kopli poolsaarel Tallinna lahe ääres.
Suletud tootmisterritooriumist linna poole rajati oma aja kohta väga eesrindliku planeeringuga asundus, kus rangelt tsoneerituna paiknesid elamualad töölistele ja meistritele, tehase juhtkonnale ja neid teenindavad hooned – haigla, saun, söökla, kauplus, seltsimaja, kool, kirik, politseijaoskond, postkontor, tuletõrjemaja, kino, pesumaja jt. Töölisasula kandis esialgu tööliskoloniide nime, Kopli liinide nimetus tuleneb Vassili saare sarnastest liinidest ja pandi piirkonnale alles 1951. aastal. Ülemised liinid on 1. ja 2., alumised aga 3.-5. liin.

1916. aastal sai Vene-Balti Laevatehas lepingu kuue allveelaeva ehitamiseks, kuid 1917. aastal tellimus tühistati Baltikumis valitsenud segase poliitilise olukorra tõttu. Valmis ehitatud allveelaevade korpused viidi Peterburi Balti Laevatehasesse. Lahkus ka enamik Tallinnasse toodud venelastest võõr- ja oskustöölistest.
Saksa okupatsiooni ajal olid tehaste tootmishoonetes laoruumid. Vabadussõja ajal olid Kopli elumajad pooltühjad ja rüüstatud, tootmishooneid kasutati ladude ja sõjaväe meditsiiniasutustena. Siia paigutati Vene valgete Loodearmee, mida tabas toona tüüfusetaud. Sõdurid maeti Kopli kalmistule. Sel perioodil oli asum karantiinis. Koplis leidis peavarju paljud Vene haritlased, riigiametnikud ja majandustegelased, kes põgenesid Nõukogude terrori eest Eestisse. Pärast Tartu rahu asusid Koplisse Eesti optandid, kes olid oma vara kaotanud ning kellel polnud mujal sugulasi.
Eesti Vabariik lõi Vene-Balti laevaehitustehase baasil Inglise-Balti Laevaehituse ja Mehaanika Aktsiaseltsi Eesti esinduse (Anglo-Baltic Shipbuilding Engineering Company's Committee for Estonia), mis aga ei suutnud taastada endist suurejoonelist ehitustegevust, vaid selle territooriumil leidsid oma koha paljud väikesed tööstusettevõtted. Tehase ruume kasutati ka ladudena, muu hulgas hoiti seal ka riigi viljavaru.

Kopli hoonete haldamiseks moodustati 1933. aastal Kopli Kinnisvaravalitsus, mis 1936. aastal muudeti aktsiaseltsiks „Kopli Kinnisvarad" .
1930. aastatel kolis laevatehase uhkesse paekivist administratiivhoonesse tehnikaülikool. Kõrgkooli õppejõud asusid elama tehasejuhtide majadesse ja nii sai see piirkond Professorite küla nimetuse. Enne Teist maailmasõda kujunes Kopli poolsaare tipust üks Tallinna heakorrastatuimaid aktiivse seltsieluga piirkondi.

Teise maailmasõja järel taastati tehases sõjalaevade remondibaas. Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogu 1947. aasta 29. juuni otsuse alusel ning ettevõte allutati Nõukogude Liidu Laevaehituse Tööstuse Ministeeriumile ja selle ametlikuks nimeks sai Tehas nr 890. Tehase taastamistöödel kasutati tööpataljonlastest koosnevat ehitusorganisatsiooni Baltvojenmorstroi. Taastamistööde tulemusena avati 30. aprillil 1948. aastal mehaanika-montaaži tsehh.

1948. aastal lõpul alustati sõjalaevade remondiga, kaidele toimetati remontivajavad miiniristlejad Silnõi ja Slavnõi. Remonditöid takistas aga suurte ujuvdokkide ning kraanade puudumine. Seetõttu sai alles 10. oktoobril 1949 alustada miiniristlejate remondiga, kui toodi Saksamaalt 60 000-tonnise tõstejõuga ujuvdokk, mis oli tollal üks maailma suuremaid. Saksamaalt nõukogude okupatsioonivägede poolt reparatsioonitasudeks rekvireeritud ujuvdoki taastamine kestis kaua ning alles 17. juunil 1954. aastal võeti tehases toona Euroopa suurim ujuvdokk kasutusele.
1. veebruarist 1951. aastast kandis laevaehitustehas nimetust Postkast nr 1083. 1960. aastatest kujunes tehas kalalaevade remondi-tootmiskoondiseks. 1990. aastast hakkas Balti laevaremonditehas remontima tankereid, kauba- ja reisilaevu.

Nõukogude aeg muutis järkjärgult ka Kopli kuvandit. Piirkonda asus elama kahtlast seltskonda, suurenes kuritegevus. Kopli liinide kurikuulus maine kandus kogu Põhja-Tallinnale. Sel sajandil on aga olukord vaikselt muutunud. Kopli liinide ala on kavas arendada nüüdisaegseks elukeskkonnaks. Kui esialgu üritas linnavalitsus leida piirkonnale arendajat hoonestusõiguskonkursiga, siis hiljem paigutas linn sealsed üürnikud ümber uutele elamispindadele ja novembris 2015 müüdi Kopli liinid erainvestorile tervikuna maha. Enamus liinidel asunud töölistele ehitatud puitmajadest on tänaseks tulekahjudes hävinud. Säilinud majad on kavas enamuses lammutada. Uued majad hakkavad kerkima esmalt Sepa tänava äärde.

Professorite küla elanikkond on juba uuenenud. Vanadesse majadesse on kolinud noored aktiivsed inimesed, kes on asunud oma kodusid renoveerima ja soovivad parandada kogu piirkonna mainet. Uueks kogukonnakeskuseks on kujunenud vanas haiglas uksed avanud Signature House. Olulisteks partneriteks Kopli arendamisel on endises tehnikaülikooli peahoones sisse seadnud mereakadeemia ja Kopli laevaehitustraditsioone hoidev Balti Laevaremonditehas.
Ja veel. Kopli trammiliin avati juba 1915. aastal, tehnikaülikooli kahte korpust ühendav trolliliin nr 9 aga 1987. aastal.