Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 6: Pärnu bussijaama ümbruse lugu

 (4)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 6: Pärnu bussijaama ümbruse lugu
Teatrimaja vahetult pärast avamist.

Tänase Pärnu bussijaama ja Rüütli platsi piirkond on läbinud ajas totaalse muutuse.

Pärnu esimese raudteejaama asukohta Rüütli platsi juures meenutab sinna 2006. aastal paigutatud Baltimaade vanim, 1911. aastal ehitatud auruvedur.

Pärnu linnapea Oscar Alexander Brackmann lubas rööpmed ja jaamahoone oma maja ette ehitada, kuid enne seda pidi Vene Juurdeveo Raudtee Selts täitma kasutuks muutunud vallikraavi. Linn eraldas seltsile raudtee tarvis maad niipalju, kui nad kraavi tasandada suutsid. Niipalju kui selts vallikraavi täitis, ta maad sai.

Sellele tasandatud pinnasele rajati linna esimene raudteejaam. Samal ajal raudteejaamaga ehitati vaksalihoone, mille raudteepoolne fassaad ühendati varikatusega. Jaamahoone projekteeris insener Kaspar Krzizanowski. Esimene rong väljus Pärnust Valka 5. oktoobril 1896. Raudtee kulges linnast välja mööda Suur-Jõe tänavat.

Pärnu raudteejaam eelmise sajandi alguses.
Pärnu raudteejaam tsaariaja lõpus, paremal taamal Port Artur.
Seotud lood:

Ajapikku hoonestati Rüütli tänava lõpukvartalid, praeguse Pärnu hotelli kohale kerkis Endla teatri hoone. Seepärast hakati kolmest küljest hoonetega piiratud raudteejaama sellest paigast välja suruma. Korraldati nõupidamisi, kus asja pikalt arutati, ja igal aastal võeti selle kohta ajalehtedes sõna, aga tulemusi polnud.

Vana Endla teatrimaja.

Lõpuks kuulutas teedeministeeriumi ehitusvalitsus koos raudteevalitsuse, Pärnu linnavalitsuse ja Eesti Pangaga 1937. aasta lõpul välja Pärnu linnaväljaku kujundamise eelprojektide võistluse tähtajaga 1. märts 1938.
Lahendada tuli olemasoleva raudteejaama, reisijate- ja kaubajaama üleviimine ning raudteejaama alt vabanevale maa-alale tähtsamate haldusasutuste püstitamine. Sellel alal tuli ette näha riigihoidja monument, raudteejaama hoone ja raudteetöötajate elamu, Eesti Panga Pärnu osakonna suur maja, postkontori ja telefonivõrgu hoone, kaugemas tulevikus uus ehitis riigiasutuste paigutamiseks , Endla juurdeehitus ja maaliinibusside seisukoht raudteejaama juures, kust võiks korraga väljuda 15 bussi.

Esikoha saanud Harald Armani projekti puhul hinnati arhitektuurset tasakaalukust ja soliidsust ning projektis ette nähtud hoonete õiget asukohta. Ametlikult reklaamiti seda Konstantin Pätsi nimelise väljaku ümberplaneerimisprojektide võistlusena. Pätsile sinna siiski monumenti püstitada ei jõutud. Kõrvapõikena olgu öeldud, et nõukogude ajal kandis praegune Rüütli plats seal seisnud Vladimir Lenini kuju tõttu Lenini nime. Jossif Stalini kuju oli aga Pärnus aastatel 1952−1961 Rüütli tänava lõpus Võidu väljakul, mis oli enne sõda kandnud Vabaduse välja nime.
1938. aasta projektide võistluse tulemuseks on Alar Kotli ja Anton Soansi projekti järgi 1939. aastal nurgakivi saanud esinduslik Eesti Panga hoone, mille asukoha pani paika Armani esikoha võitnud projekt. Pärast Endla vana hoone põlemist 1944. aastal kasutas seda sõjajärgsetel aastatel teater.

Vana vaksalihoone hävitati 1944. aasta sügisel Nõukogude armee õhurünnaku käigus. Uueks jaamahooneks sai kunagine Brackmanni elumaja, mis läks hiljem bussijaama käsutusse. Kuni kitsarööpmelise raudteeühenduse valmimiseni asus uus perroon paralleelselt Pikk 12 majaga praeguse linnaliinide busside peatuse lähedal. Kunagine perroon on veel praegugi nähtav. Viimane kitsarööpmeline rong väljus Pärnu kesklinna vaksalist pealinna 6. aprillil 1971.

Maja, kust mindi Vene-Jaapani sõtta

Kunagise kesklinna raudteejaama kõrval Pika tänava ääres asub Port Arturi kaubamaja punastest tellistest maja. Vana aidahoone ehitati 20. sajandi alguses ümber kasarmuks. 1904. aasta veebruaris puhkes järgmised poolteist aastat kestnud Vene-Jaapani sõda. Kasarmu kõrval asunud suuremale platsile koguti toona Vene armeesse värvatud kohalikud mehed, et need sealt rongi peale panna ja kaugele sõtta saata. Kuna sõjategevus algas jaapanlaste rünnakuga Venemaale kuulunud Port Arturi kindlussadamale Kollase mere ääres, sai Pärnu vana aidahoone rahvasuus nimeks Port Artur.

1996. aastal projekteeriti Pärnu Port Arturisse kaubanduskeskus, misjärel jäi pärast lammutustöid vanast hoonest alles vaid kaks seina. Sel sajandil on kerkinud Port Arturi kõrvale kunagisele raudteealale Port Arturi kaubanduskeskuse uued hooned.

1875. aastal asutatud Endla laulu- ja mänguselts jõudis oma teatrimaja ehituseni pärast seda, kui 1907. aastal hävis Rüütli 40 maja tulekahjus seltsi vara ja tekkisid tülid etendusteks ruume rentinud karskusseltsiga Valgus. Seltsi esimeheks oli toona kapten August Klein, kelle eestvõtmisel saadi linnalt 700 ruutsüllane krunt raudteejaama lähedal. 1911. aastal avaski praeguse Rüütli platsi ääres uksed suurejooneline juugendstiilis Endla teatri hoone (arhitektid Georg Hellat, Alfred Jung, Erich von Wolffeldt).

1944. aastal pani taganev Saksa armee Pärnus põlema hulga hooneid. 22. septembril süüdati Endla kõrvalmaja. Sellest tekkisid Rüütli tänava ääres tõusvad õhuvoolud, mis haarasid kaasa Endla plekk-katuse luugid. Sädemed süütasid pööningu ja maja oligi tules. Linna tuletõrje oli toona abitu, sest ka pritsimaja oli värskelt maha põlenud ning okupatsioonivõim keelas linnaelanikel kustutustööd.

Vägevad müürid saanuks taastada

Teatri tulekahju polnud õnneks katastroofiline. Hävis küll valdav osa hoone sisutusest, kuid püsti jäid vahelaed ja müürid. Osal akendel olid veel raamid ees. Tegelikult oleks saanud Endla ajaloolise hoone edukalt taastada. Tsaariaegsed korralikud tellismüürid olid väga heas korras ja isegi krohv oli neil peal. 1950. aastatel kirjutas kohalik rajoonileht Pärnu Kommunist tõsimeeli, et teater ehitatakse üles. Taastamisprojekt sai isegi paberile pandud. Vahepeal plaaniti lisada ka enne sõda ehitamata jäänud juurdeehitust, sest vanal saalil puudus kaldpõrand. Paraku taastamistöödeni asi ei jõudnud. Eks peamiseks põhjuseks oli ideoloogiline asjaolu, millega nõukogude võim ei saanud kuidagi leppida: oli ju Endla rõdult kuulutatud 23. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariik.

Endla varemed 1950. aastatel. Ülemisel fotol näha algselt Eesti Panga Pärnu osakonnale ehitatud hoone ja Lenini kuju.


Teatrimaja paksud kivimüürid seisid keset Pärnut tervelt 17 aastat. Teatrikollektiiv kohendas osa vana maja ruume laoks. 6. märtsil 1961 sai Endla teatri ajaloolise hoone ajalugu aga kurva lõpu. Punavõim asus varemeid õhkima. Kesklinn oli miilitsaid täis. Aga ka rohkelt pärnakaid, kes tahtsid täpselt pool sajandit linna üheks sümboliks olnud hoone lõplikku kadumist oma silmaga näha. Kella kaheks pärastlõunal oli kõik õhkimiseks valmis. Teatri poolt kõlas tume pauk, müürid tegid korra jõnks ja varisesid kokku. Üle kesklinna platsi valgus tolmu- ja suitsupilv. Lööklaine lõi Rüütli tänava pangamajal (siis tegutses seal Endla teater) sisse paar akent ja oligi vaatemäng läbi. Kümme minutit hiljem lubasid miilitsad rahva varemete juurde.

Päikesetõus Eesti Vabariigi aastapäeval veebruaris 2014. Esiplaanil kunagise Endla rõdu makett. Foto: Andres Putting

Endla teatrimaja asemele kerkis õige pea Pärnu hotelli hoone. Tänapäeval meenutab seal asunud teatrit hotelli ette püstitatud Endla ajaloolise maja pronksmakett.

Eesti Vabariigi 90. juubelil avati aga mõnikümmend meetrit eemal väljakul Endla teatri rõdu graniidist koopia. Sellele paigaldati ka iseseisvusmanifesti tekst. Igal aastal vabariigi aastapäeval loetakse sealt rõdult see tekst ette.

Järgmisel laupäeval räägime asumipäevi pidava Kalamaja ajaloost. Kel on vanu fotosid või pilte Kalamajast, võib need saata aadressil jaakjuske@gmail.com