Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 4: Narva Raekoja plats, Läänemere barokkpärl

 (11)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 4: Narva Raekoja plats, Läänemere barokkpärl
Narva raekoja plats 1930. aastate lõpus. Vasakul börsihoone, paremal viiluga maja vana vaekoda.

Sel korral jõuab ajalooreis Narva linna südamesse, mis viimase sajandi jooksul on sõjategevuse ja ideoloogiliste otsuste tulemusena tundmatuseni muutunud. Ühe vähese rootsiaegse hoonena on taastatud raekoda, kuid ajaloolise turuväljaku ja tänase raekoja platsi ülejäänud vana hoonestus on hävinud.

1665. aastal esitas Lübecki ehitusmeister Georg Teuffel Narva raele uue raekojahoone kavandi. Turuplatsi lääneküljel Rüütli ja Turu tänava nurgal alustati ehitustöid 1668. aastal. Toorehitis valmis 1671. aastal, mil torni tippu paigutati kullatud sepistatud tuulelipp – toonekurg, valvsuse sümbol. Sise- ja välisviimistlustööd kestsid kuni 1675. aastani. Uhke trepp valmis 1681. aastal ja viis aastat hiljem toimetati Stockholmist kohale skulptuuridega kaunistatud portaal. Viimasena valmis 1687. aastal trepi sepisvõre ja uksekoputi.

Narva raekoja plats tsaariaja lõpus. Peeter I 200. sünniaastapäeval avatud sammas seisis seal aastatel 1874-1922.
Seotud lood:

Raekoda purustati nõukogude lennuväe õhurünnakuks 1944. aasta märtsis - kaunist barokkhoonest jäid alles vaid põlenud kiviseinad. Erinevalt ülejäänud vanalinnast raekoja varemeid ei lammutatud. Põhjuseks asjaolu, et 1918. aasta novembris olevat Eesti Töörahva Kommuun kuulutatud välja Narva raekojas. Seejuures võltsiti ajalugu. Nõukogude võimudele ei sobinud ideoloogilistel põhjustel enam kommuuni tegelik sünnipaik Aleksandri kirik.

Igatahes päästis see seik raekoja lõplikust hävingust. Hoone restaureeriti aastatel 1960-1963 (arhitekt Henno Potti, insener Heino Uuetalu) ning kohandati pioneeride majaks, toonase nimega Viktor Kingissepa nimeline Narva Pioneeride Palee. Lähtuvalt uuest funktsioonist uuendati ka siselahendus, endistest ruumidest rekonstrueeriti vaid pidulik vestibüül. 1990. aastate lõpust seisab hoone tühjana, oodates uut funktsiooni.

Raekojas saab täna näha rootsiaegse Narva vanalinna imeilusat maketti. Läänemere barokkpärli on äratanud aastate pikkuse peene tööga üles Fjodor Šantsõn.

Fjodor Šantsõn ja tema ehitatud barokse Narva makett.

17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses sai uue, barokk- ja varaklassitsistlikus stiilis hoonestuse ka ülejäänud raekoja plats.
Uhke börsihoone ehitus jäi viimaseks suureks Rootsi-aegseks ehitusprojektiks Narvas. Hoone rajamiseks võeti eeskuju Madalmaadest Amsterdami börsist. Ingerimaa kindralkuberner Göran Sperlingi heakskiidul asuti 1680. aastate lõpus ehitusmaterjale ja tööjõudu hankima, mis võttis aga tublisti aega, sest mõlemast oli puudus. Börsihoone ehitustöödega alustati alles 1695. aastal. Nii mastaapse hoone rajamisel oli terve Narva linn ehitustegevusest haaratud.

Siis aga tekkis suur takistus. Vahetunud oli kindralkuberner ja uus, Otto Wilhelm von Fersen ei kiitnud ehitust heaks. 6. novembril 1697. aastal saatis Fersen Narva raele erakordselt karmis toonis kirja, milles ta seadis börsihoone vajalikkuse kahtluse alla. Kirja alguses küsis kindralkuberner:
«...kellelt teie head härrad ja mehed olete korralduse saanud, et te nii viletsal ajal umbes kolmele järelejäänud kodanikule soovite ehitada uut börsihoonet, millist Tema Kuninglikul Majesteedil kogu oma riigis ei ole...?»

Kirjale järgnes korraldus tööd katkestada ja juba olemasolevad müürid konserveerida. Narva raad otsustas tüli lahendamiseks pöörduda otse Rootsi kuninga poole. Raad rõhutas, et hoonet on vaja kaubalaoks, mille juures saab olema ka „väike börs“. Konflikt lahenes aga 1701. aastal, kui uueks kindralkuberneriks sai Otto Wellingk. 1704. aastaks oli varaklassitsistlikkus stiilis kolmekorruseline algselt uhke barokktorniga börsihoone valmis. Samas ei täitnud see kunagi oma algset funktsiooni. Järgmise 240 aasta jooksul kasutati ruumikat börsihoonet esindusvõõrastemajana, teatrina, klubihoonena, raamatukoguna, kinona, äripinnana, motoklubina ja taksojuhtide ooteruumina.

Narva börsihoone.

Börsihoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Esialgu plaaniti hoone taastamist, kuid 1950. aastatel müürid lammutati. Uut hoonestust õnneks nõukogude ajal sinna aga ei rajatud.

Loe veel

Aastatel 2004-2005 ja 2009-2010 viidi börsihoone kinnistul läbi põhjalikud arheoloogilised kaevamised. Leiti nelja keskaegse hoone, kolme kaevu ja pihtaedade jäänused. Kaevamised aitasid oluliselt kaasa just keskaegse Narva eluolu tundmaõppimisele.

Sõjas hävinud börsihoone asemele otsustati rajada Tartu Ülikooli Narva kolledži uus õppehoone. 2005. aastal avalikustas konkursikomisjon võidutöö, milleks sai projekt nimega Vihm (arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner). Taastati vana hoone kelder. Õppehoone fassaad on aga negatiivpilt kunagise börsihoone fassaadist. Nii välditi ajaloolise raehoone fassaadi varjamist, mis oli varasemalt börsihoone puhul probleemiks olnud. Vana hoonet meeldetuletava fassaadi taha kerkis aga uus, kaasaegne hoone, mis avati pidulikult 2012. aasta lõpus.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž.

Börsihoone vastas raekoja platsi põhjaküljel asusid Rüütli tänava ääres kuni 1944. aastani vana apteek ja vaekoda.

Vana apteegi kaunis barokkstiilis hoone ehitati 1671. aastal ja see kuulus algselt Berndt Erichile. Apteek tegutses seal maja avamisest saati. Eriti uhked olid hoone kaks sissepääsu. Neist ühte ümbritses paeportaal, mida kaunistasid Berndt Erichi ja tema abikaasa vapid, krooniks kaunis päikesekell, mis oli üks linna olulistest vaatamisväärsustest. Teine võimalus majja siseneda oli läbi barokse kiivriga pooltornikese. Apteegihoone otstes paiknesid astmelised otsviilud, mis olid iseloomulikud vanalinna toonasele hoonestusele.
Vana apteegi kõrval raekoja-poolsel kinnistul asunud vaekoda ehitati 1741. aastal. Taolised kaalukojad olid vanasti kõigi suuremate Eesti linnade turuväljakute ääres. Säilinud on neist täna aga vaid Kuressaare vaekoda.

Vaade Narva raekoja trepilt enne Teist maailmasõda. Näha uhked barokkmajad. Vasakul vana apteek. Dominiiklaste klooster asus paremal asuvate majade kohal.

Arvatavasti raehärra von Frankenbergi kavandatud Narva vaekoda oli lihtne klassitsistlikus stiilis kahekordne hoone. Fassaadi kolmest aknast kasutati vaid keskmist, kaks äärmist olid dekoratiivse iseloomuga. Hoovipoolt oli vaekoda aga veelgi tagasihoidlikuma ilmega.
Märtsipommitamises põlenud hoonete varemed lammutati 1950. aastatel. Täna asub vana apteegi kohal neljakorruseline hruštšovka, vaekoja kohal aga lage plats.

Raekoja platsi põlenud hooned pärast sõda. Suurem osa hooneid olid täiesti taastamiskõlbulikud, aga lammutati 1950. aastate alguses.

Keskaegses Narva polnud kloostrit, alles 1520. aasta 8. septembril võeti Leipzigis lõpuks vastu otsus rajada Narva dominiiklaste püha Anna klooster. Ehitusplatsi said mungad Narva raelt, millele linnakodanik Anna Holm lisas veel teisegi. Ehitustööd aga venisid ja 1524. aastal olid need alles algusjärgus. Samal aastal jõudsid aga Narva esimesed luterlikud jutlustad, kelle tegevust toetas ka raad. Kujunenud olukorras püüdsid mungad ehitustegevust kiirendada. Tallinnast saadeti uuele kloostrile suur kell, graveeritud hõbepitsat, hõbe karikas, kümme hõbesõrmust, kaks hobust ja toitu.

Kloostri avamist seega aga enam ei päästnud. 1524. aasta augustis lahkusid mungad Narvast, jättes maha poolelioleva kloostrihoone ja muu vara. Keskaegsed kloostrimüürid püsisid raekoja platsi ääres Suure ja Rüütli tänava nurgal ümberehitatuna kuni 1944. aastani. Enne sõda asus sealses võimsate keldrimüüridega hoones hotell Central. Täna on kunagine kloostri asukoht lage ala.

Järgmisel laupäeval räägime Tartu Raekoja platsi ajaloost. Kel mälestusi või vanu pilte Tartust, võib need saata aadressil jaakjuske@gmail.com