Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 3: Tallinn, Kassisaba

 (3)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 3: Tallinn, Kassisaba
Vaikne Luise tänav 1970. aastatel enne seda, kui tänava pikendamine raudteeni ning Kaarli kiriku juurest läbimurtud uus sõidurada suurendasid oluliselt sealset liikluskoormust.

Täna peab asumipidu keset Tallinna asuv toreda nimega vana puitasum - Kassisaba. Sel puhul teemegi sest paigast juttu.

Kassisaba nimi tuleneb muldkindlustuse nurgas asuvast kõrgemast tugipunktist välja viiva tee alamsaksakeelsest nimetusest. Üks selline tugipunkt, Gootide reduut paiknes Toompea läänekülje ees tänases Schnelli pargis.
Keskajal koosnes Tallinn õiguslikult kahest linnast. Tänane Kassisaba ala kuulus toona Toompea eeslinna piiresse. 1348. aastal loovutas Tallinna linna raad Toompeale ehk Saksa ordule heina-, karja-, ja juurviljamaaks Toompea saarlavaga edelast külgneva suure maa-ala, mis ühtlasi haaras koos Kassisabaga ka Tõnismäe kõrgendiku.

Juba 12. sajandil oli seal külalaadne asustus. Esimestelt säilinud linnaplaanidelt (1681. aasta omal) on näha, et Kassisaba alal on kujutatud paar peenikest teekriipsu. Laiem joon on kujutatud praeguse Paldiski maantee kohal, kus juba tol ajal oli üsna vilgas liiklus Haapsalu ning Lihula suunal. Plaanil on näha ka Paldiski maanteel paar kõrtsi ja suvemõisa.

Aastatel 1652–1710 asus tänase Amandus Adamsoni ja Kevade tänava nurgal Toomhospidal. See oli kuninganna Kristiina käsul rajatud vaeste haigla, kus haigeid ravis garnisoni velsker. 1705. aastal muudeti Toomhospidal ajutiselt garnisoni haiglaks. Hospidal ning tõenäoliselt ka teised Kassisaba hooned süüdati 1710. aastal, kui Vene väed lähenesid Tallinnale.

Seotud lood:

1797. aasta linnaplaanil on näha, et heinamaad on jäänud ainult Kristiine maa-alale ning Kassisaba on juba tihedalt asutatud. Valdavalt olid püstitatud ühekordsed puumajad, millel olid ka aiad ning peenramaad, asustatud eestlastega. Kindlasti leidus pea igal krundil ka loomalaut. Jälgitav on ka Koidu tänava algne lõik Paldiski maanteelt lõunasse. Tänase Luise tänava aladel asus Luisenthali suvemõis, mis rajati 17. sajandil. Mõis tükeldati 1813. aastal, mil levis valdavalt 1- ja 2-kordne puithoonestus ka nendele lõuna poole mõisa maadele.

Adamsoni ja Loite tänava nurgal asus 19. sajandi esimese pooles Punane kõrts, mis oli tuntud eelkõige kirjameeste, kaupmeeste ja riigiametnike kooskäimise kohana. Sajandi keskel minetas kõrts oma populaarsuse.
Aastail 1869-1870 rajatud laiarööpmelise raudtee lõikas Kassisaba lääne-ida suunalised teed kaheks. Vanad ühendusteed püsisid kaua.

Keset Kassisaba Wismari staadionil enne Teist maailmasõda.

Veel 1930. aastate algul kandsid nüüdses Lillekülas asunud Madara tänava ning Toompuiestee vaheline ala algul Saviaukude, hiljem Toom-Vaestekooli tänava nime. Luise tänava kandis asus tänavale nime andnud Luisenthali suvemõis, kus 18. sajandil tegutses Carl Christian Ficki fajansimanufaktuur, kust ka toodanguks savi maa seest ammutati. Wismari tänaval asus aga 1725. aastast Toomvaestekool.
1870. aastate lõpus algas Kassisabas aktiivsem elamuehitus, mis kestis mitukümmend aastat. Üks arhailisemaid Kassisaba tänavaid on kitsas Loode tänav.

Kassisaba teljeks on aga pea kaks kilomeetrit pikk Koidu tänav, mis ulatub täna läbi Uue Maailma asumi Pärnu maanteeni. Uue Maailm moodustas enne Teist maailmasõda Kassisabaga ühe suure puitasumi. Koidu tänav kandis algul Allimanni tänava nime, mis tulenes restorani ja majaomaniku Peter Ludvig Alimanni järgi. Ka mitmed teised vanad Kassisaba tänavad on kandnud algselt kohalike majaomanike nime. Koidu tänava viimane lõik, mis venitas tänava Paldiski maanteest Pärnu maanteeni rajati aastatel 1926-1933. Koidu 46 majas sündis märtsikuus 1883 poetess Marie Under.

Marie Underi sünnikodu Koidu 46 enne lammutamist.

1875. aastal avas Franz Krull Paldiski maantee ääres oma masinatööstuse. Vabrikuala ulatus tänase Adamsoni tänavani. Krull kolis oma tööstuse sajandi lõpus Kalamajja. Paldiski maantee ääres on aga vanad tööstushooned ja Krulli kunagine elumaja siiani alles.
Eesti Vabariigi sündimise ajaks oli Kassisaba asum terviklikult hoonestatud. Valdavalt esineb rikkaliku puitdekooriga kahekorruseline kortermaja tüüp. Iseloomulikud on suured tagahoovid ja aiad.

Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel valmis terve linna uuendamisplaan. Vanast ajast pärit kitsaid tänavaid plaaniti laiendada hoonete tagasiastega. Enne Teist maailmsõda jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt Kassisabas vaid üksikud kivimajad. Valmis Koidu 17 ja 23, samuti Luise 22. Terviklikult ehitati välja Artur Kapi, samuti Ao tänav. Uusi maju kerkis mujalegi. 1932. aastal valmis Falgi pargi lähedal velodroom, mille kunagisel asukohal laiub nüüd Tallinna jalgpallikooli tehismuruga staadion.

Perekonnafoto Falgi pargis 1937. aastal.

Pöördelisel 1940. aastal avas Falgi pargi ääres uksed toonase Tallinna kõige moodsam koolimaja. Jakob Westholmi poeglaste erahumanitaargümnaasium oli senini tegutsenud Kevade tänava teises otsas asunud majas, mida tänapäeval kasutab Tallinna kunstikool. Herbert Johansoni ja Artur Jürvetsoni projekteeritud uus suur funktsionalistlik koolihoone on aga siiani Kelmiküla arhitektuurne dominant.

1913. aastal valminud Kevade 4 majja kolis 1898. aastal asutatud kool, mille nimeks sai hiljem Jakob Westholmi Poeglaste Eragümnaasium. Selles hoones paiknes kuni 1958. aastani Tallinna 4. Keskkool, seejärel vene õppekeelega Tallinna 9. Keskkool. Hiljem a
Westholmi gümnaasiumi hoone 1944. aasta kevadel, mil seal asus Saksa sõjaväehaigla.

Wismari ja Adamsoni tänava vahel asuva Falgi pargi oli aga Kassisaba rahvale kinkinud Toomgildi oldermann Hans Heinrich Falck 19. sajandi keskpaigas. Talle kuulusid sealkandis mitmed maatükid. 1880. aastatel üüris parki eesti selts Lootus, kes meeleolukaid suvepidusid korraldas. 1887. aastal peeti pargis Harju kooride suur laulupidu. Valdavalt aga toimusid seal tasulised kärarikkad peod, mis kohalikule rahvale sugugi ei meeldinud. Ajapikku jäi Falgi park siiski laste ja jalakäijate päralt, nagu oli soovinud ka selle rajaja.

Falcki algatusel rajati aastatel 1856–1866 ka Tõnismäelt Balti jaamani ulatuv puiestee, mis kannab Toompuiestee nime. Algselt kandis see Kastani promenaadi ehk allee, samuti Promenaadi tänava nime. Nõukogude perioodi teises pooles oli see aga esimese kosmonaudi auks nimetatud Juri Gagarini puiesteeks.

Vaade 1930. aastatel Luise tänavale. Paremal Saksa reaalkooli hoone. Põles sõjas, taastati muudetud kujul.

Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise tulemusena. Purustusi oli ka mitmel pool mujal Kassisabas, Luise, Endla ja Eha tänavas. Nõukogude ajal ehitati Koidu tänava algusesse põlenud majade asemele stalinistliku arhitektuuriga hooned. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja Endla tänava põhimagistraalideks, mis lõikasid paljud Kassisaba vanad tänavad keskelt pooleks.

Järgmisel laupäeval räägime Narva raekoja platsi ajaloost. Kel on Narva vanalinnast vanu pilte või mälestusi, võib need saata aadressil jaakjuske@gmail.com