Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 2: Tallinn, Vabaduse väljak

 (32)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 2: Tallinn, Vabaduse väljak
Vabaduse väljak aastal 1927. Keskel just uksed avanud kino Gloria Palace, vasakul Peetri võõrastemaja, mille asemel on praegu Hotell Palace.

Eelmisel laupäeval oli juttu Viru väljakust. Nüüd jalutame mööda Pärnu maanteed edelasuunas ning jõuame tänase loo peategelase - Vabaduse väljakuni.

2008. aastal tuli Vabaduse väljaku arheoloogilistel kaevamistel sügavalt maapõuest üllatuslikult välja 5000 aasta vanune asulakoht. Tol ürgsel ajal loksus meri nüüdse linnavalitsuse maja trepil. Kiviaegne kalastajate-hülgeküttide hooajalise asula avastamine tõestas, et Tallinna kohal on elatud väga kaua. Tänaseni vaikselt jätkuv jääaja-järgne maapinna tõus on nihutanud sajandite vältel merepiiri Vabaduse väljakust tublisti eemale.

Harju tänava otsas on väljaku ääres klaasi all näha keskaegse võimsa Harju värava eesvärava külgtornide alusmüürid. Esmakordselt mainiti väravat 1361. aastal Sepaväravana. Väravast sai alguse Roosikrantsi tänava kaudu kulgev Pärnu ja Harjumaa suunas liikuv vana maantee. Värava juures asus ka vesiveski. Vesi tuli linna Ülemiste järvest alguse saanud veekanalist, mis suubus vallikraavi just Harju värava juures.
Aastatel 1538–1767 oli Harju värav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud. Liiklus Pärnu suunal hakkas kulgema Karjavärava kaudu.

Keskaegse värava ette kerkis 18. sajandi alguseks võimas Ingeri bastion koos uue vallikraavi ja -väravaga.
Väravatornis asuvasse vanglasse saadeti 1768. aastal Rostovi metropoliit Arsenios. Ta suri 1772. aastal samas tornis. Kas see vangistus või Riisipere mõisniku von Üxkülli hukkamispaik aastast 1535 on põhjuseks, miks seda ka Veretorniks nimetatud on.

Seotud lood:

Kui keskaegse Harju värava eesväravad ja barokkstiilis vallivärav aastatel 1862-1867 maha tõmmati ning vallikraav täideti, tekkis sinna suur plats, tänase Vabaduse väljaku eelkäija.
Piirkonna korrastamist oli alustatud aga juba 1823. aastal, mil tasandatud platsile muldvalli ette praeguse kunstihoone ja Jaani kiriku vahele rajati Lasteaia pargi nime kandnud korrastatud haljasala.
Tegemist oli Tallinna esimese avaliku pargiga. 1,3 hektari suuruse roheala rajamiseks vajalik summa saadi erikorjandusega. Lasteaed sai linnakodanike seas väga armastatud kohaks, kus õige pea hakkasid lisaks emadele ja lastele viibima ka napsivennad ja noored armunud. Mammadele selline kahtlane seltskond otse loomulikult ei meeldinud ja Lasteaed jäi vaikselt unarusse. Park võsastus pikaks ajaks.

Heinaturg 20. sajandi alguses. Hästi on näha väljaku toonane kolmnurkne kuju.

19. sajandi kuuekümnendatel aastatel kujunes platsile Heinaturg, kus peale heina müüdi kõige erinevamaid kaupu. Üle platsi Harju väravast kuni hilisema Pärnu maanteeni kulges diagonaalis tee. Turul oli voorimeeste seisukoht. Läänest platsile suunduv Kaarli puiestee rajati samuti juba 1860. aastatel.

Juba 1860. aastal oli aga rajatud park Ingeri bastionile. Hõlbustamaks pääsu sinna Harju tänava otsast, laskis suurkaupmees bürgermeister Carl August Mayer ehitada 1865. aastal bastionile Komandandi teeni kulgeva kivitrepi, mida kaunistasid keraamilised, hiljem malmist vaasid. Mayeri trepp tehti 1890. aastal laiemaks, 1907. aastal sai see graniitastmed.
Esimese suure hoonena kerkis aastatel 1862-1867 Heinaturule arhitekt Gableri projekteeritud neogooti stiilis Jaani kirik. Siis korrastati suures osa ka kunagise Lasteaia pargi ala.

Vaade Heinaturule 1900. aasta paiku.

Lisaks olid tollal väljaku ääres kaev ja kiriku juures plekist välikäimla, mis 1903. aastal tellismajakesega asendati. Rahvasuus kutsuti seda abikirikuks. Madalad puumajad ümbritses Heinaturgu peagi lõunast ja idast. Tänase Palace hotelli kohal asus vanast koolimajast ümberehitatuna torniga Peetri võõrastemaja.

Peeter I mälestusmärk tsaariaja lõpus.

Pärast Peeter I mälestusmärgi avamist 1910. aastal kujunes Peetri platsi nime saanud Heinaturust linna esindusväljak. Tänase Rahvarinde muuseumi kohal kõrgunud kuju võeti maha 1922. Sama kümnendi lõpus keelati piirkonda uute puitmajade ehitus ja majaomanikke hakati survestama asendamaks vanad puitmajad kapitaalsete kivihoonetega. Nii tekkis enne sõda Pärnu maantee algusesse ja Vabaduse väljakust Tõnismäeni ulatuv tänaseni säilinud moderne linnasüda.

Loe veel

Vabaduse väljaku lõunaküljel valmis 1926. aastal esimese uue hoonena historitsistliku fassaadi ning ebaharilikult eksootilise ja luksusliku interjööriga kino Gloria Palace (arhitekt lätlane Fridrihs Skujins). Kino kõrvale ehitati aastatel 1930–1932 punastest tellistest kindlustusseltsi EKA ekspressionistlik hoone (arhitekt Robert Natus). Peauksest kahel pool olevate tellistest laotud laternahoidjate figuurid modelleeris 1933. aastal skulptor Jaan Koort. Maja ülakorrusel asusid lukskorterid, millest ühte kasutas USA suursaadik. 1939. aasta suvel peatus seal Tallinna-reisi ajal USA Londoni suursaadiku poeg John F. Kennedy.

Platsi põhjaküljele püstitati 1934. aastaks funktsionalistlik kunstihoone (arhitektid Anton Soans ja Edgar Johan Kuusik). Selle keldris avas õige pea uksed tänaseni tegutsev KuKu klubi. Kunstihoone kõrval valmis aga kolm aastat hiljem arhitekt Elmar Lohult majaomanike panga hoone ehk EEKS maja. Seitsmekorruselise hoone esimesel korrusel paiknes kohvik Kultas, praegune Wabadus. Samal aastal valmis hotell Palace (arhitekt Elmar Lohk).

Vabaduse väljak ja toonane EKA maja 1930. aastate keskel.

Kuni 1935. aastani käis üle väljaku ka trammiliin, mis siirdus Pärnu maanteele tänase Roosikrantsi, tollase Suur-Roosikrantsi tänava kaudu. Nüüdne Pärnu maantee lõik Palace hotelli kõrval kandis siis Väike-Roosikrantsi nime.
Nõukogude ajal asus kindlustusseltsi EKA majja EKP keskkomitee, hiljem linnavalitsus. Kinohoones sai esialgu koha kodust ilma jäänud Estonia teater, seejärel Vene draamateater. Piirkonna suurim sõjajärgse perioodi ehitis on aga kunstihoone kõrvale 1953. aastaks püstitatud kuue korrusega kunstifondi hoone (arhitekt Alar Kotli). 1963. aastal ehitati ka kunstihoone Kuusiku projekti alusel ühe korruse võrra kõrgemaks. Vene teatri ette rajati toona mai- ja oktoobripühadeks ajutine puittribüün, kust ENSV partei- ja riigijuhid rongkäiguks kohale aetud lippude ja loosungitega rahvale lehvitasid. Teatri fassaadil laiutasid aga nõukogude juhtide portreed.

Võidu väljak poolsada aastat tagasi.

Uusima hoonena seisab 1996. aastast Vabaduse väljaku edelanurgas arhitekt Aare Saksa klaasfassaadiga endine Tallinna panga maja. Selle kõrval Kaarli puiestee otsas näitab Eesti Vabariigi vanust Leonhard Lapini kavandatud kahe sambaga Vabaduse kell. Keskajal asus sealkandis Püha Barbara kalmistu.
2009. aastal avatud klaasist Vabadussõja võidusammas sulges aga Komandandi tee ajaloolise sihi. Nõukogude ajal seisis seal mäeveerul Viktor Kingissepa kuju. Lasteaia pargi kunagine ala Jaani kiriku kõrval korrastati aga taas 1954. aastal. Viimastel aastatel on pargis avatud mitu vabadusele ja Poolale pühendatud mälestusmärki.
Järgmisel laupäeval räägime asumipeost haaratud Kassisaba asumi ajaloost.