Eesti esimene Riigi Teataja ilmus vaid päev enne Vabadussõja puhkemist

Läbi aegade on riikidel ja valitsejatel tarvis olnud teavitada oma kodanikke tähtsatest sündmustest, otsustest, seadustest jms. Keskajal kuulutasid turu- ja laadaplatsidel valitsejate tahet heeroldid, hiljem lugesid kirikukantslitest keisrite ukaase ja kuberneride plakateid ette pastorid. Alles koos kirjaoskuse leviku ja trükiasjanduse arenguga osutus võimalikuks kasutada teavitamiseks perioodilisi väljaandeid.

1852. aastal hakkas Riias ilmuma Liivimaa Kubermangu Teataja (Лифляндскія Губернскія Вѣдомости) ning aasta hiljem Tallinnas Eestimaa Kubermangu Teataja (Эстляндскія Губернскія Вѣдомости). Mõlema üllitamine katkes pärast Vene impeeriumi kokkuvarisemist 1917. aastal. Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aasta veebruaris valitsuse teadaannete väljaandmiseni ei jõutud ning iseseisvusmanifest tehti teatavaks vanamoodsal viisil – see loeti ette rahvakogunemistel Pärnus, Viljandis, Tallinnas ja Paides.