Võrdleme: Sihtkohad, kuhu sai (või saab) Tallinnast lennukiga aastal 1936, 1976, 2016

 (27)
Nordica
Nordica uus lennukFoto: Karin Kaljuläte

Kuna Forte toimetajale sattus kätte Tallinna lennuliinide sõiduplaan aastast 1976, on põhjust seda võrrelda ajaga 40 aastat varem ja ka tänase päevaga, 40 aastat hiljem. Muutused suunaeelistustes on enam kui nähtavad.

1936

Tolle aasta ametlik sõiduplaan näitab Tallinnast lähtuvat või siin peatuvat kolme lennuliini:

Delfi.ee

  • a) Tallinn-Helsingi-Turu-Stockholm - lendudega Helsingisse kolm korda, edasi Stockholmi üks kord päevas. Pilet maksis Helsingisse 20 krooni, Stockholmi 110 krooni. Lennuühendus Helsingiga oli käima pandud juba 1923. aastal, kusjuures alguses lendas vahemaad Eesti firma Aeronaut (kasutades Lasnamäel Vana-Kuuli tänava ääres paiknenud sõjaväe lennuvälja), 1928. aastast soomlaste Aero (tänane Finnair, kasutades esialgu vesilennukeid, mis maandusid Ülemiste järvele) ja Stockholmi suunal tegi Aero koostööd ka rootslaste lennufirmaga AB Aerotransport (ABA). 1938. aasta seisuga teenindas Aero/ABA üht Helsingi liini, teine oli LOT-i ühendus Helsingi ja Varssavi, kolmas Lufthansa ühendus Helsingi ja Berliini vahel, mis Tallinnas vahemaandumise tegid. 1940. aastal hakkas Tallinna ja Stockholmi / Helsingi vahet lendama ka Eesti lennufirma Ago.

  • TLÜAR
    Seotud lood:

  • b) Helsingi-Tallinn-Riia-Varssavi - (mis aasta hiljem pikendati üle Bukaresti, Sofia ja Ateena Palestiina Lydda lennujaama välja), üks kord päevas, pilet maksis (1932. a seisuga) Riiga 18 ja Varssavisse 59 krooni. Teenindas seda 1932. aastal avatud liini Poola lennukompanii LOT, esialgu kasutades sõjaväe lennuvälja Lasnamäel, kuid alates 1936. aastast kasutas kogu eralennuliiklus juba vastavatud uut Tallinna lennuvälja tänasel kohal Ülemiste järve vastas.
  • c) Berliin-Königsberg-Kaunas-Riia-Tallinn-Leningrad - üks kord päevas, pilet edasi-tagasi Leningradi maksis 56 krooni, Berliini 148 krooni. Selle liini oli 1928. aastal käima pannud sakslaste-venelaste ühisfirma Deruluft, kelle lennud võttis 1936. aastal üle Lufthansa. Ühendus Leningradiga küll 1936. a katkes ja Lufthansa lendas siit edasi hoopis Helsingisse.
  • d) siseriiklikud lennud ametlikku sõiduplaani veel ei mahtunud. Siseministeeriumis oli 1934. aastal kavandatud lennuväljade võrk: Tallinnas, Viljandis, Narvas, Pärnus, Petseris, Tapal, Kuressaares, Paides, Põltsamaal, Rakveres, Türil, Tartus, Võrus, Käinas ja Haapsalus. Neid hakati ka järjest rajama, kusjuures tellimusel sai lennata ka Tallinnasse 1932. aastast peale Viljandist, 1934. aastast Tartust, 1935. aastast Narvast ja 1939. aastast Pärnust. Ka teised linnad rajasid omale lennuvälju. Kuid okupatsiooniaastad tulid vahele.

1976

Loe veel

Punaarmee sissemarss 1940. aasta juunis oli Eesti läänepiirile rajanud nähtamatu raudse eesriide ja igasugune läänepoolne lennuliiklus katkes. Küll hakati pärast sõda arendama lennuliinide võrku, mis ühendas Tallinnat paljude NSV Liidu linnadega, mõistagi vaid Aerofloti kirjade all. 1976. aasta seisuga oli Tallinna lennujaama lennuplaanis startimised:

Jak-40. Tu-134A.https://avia.pro/blog

  • Kingisseppa (ehk Kuressaarde) seitse korda päevas (1988. aasta seisuga lendasid seda vahet lennukid Jak-40)
  • Moskvasse viis korda päevas (1988: Tu-134A)
  • Leningradi (ehk Peterburgi) kolm korda päevas (1988: Tu-134A)
  • Riiga kolm korda päevas (1988: Tu-134A või An-24)
  • Kiievisse kolm korda päevas (1988: Tu-134A)
  • Vilniusse kaks korda päevas (1988: An-24 või Jak-40)
  • Minskisse kolm korda päevas (1988: Tu-134A, Jak 40 või An-24)
  • Dnepropetrovskisse kaks korda päevas (1988:Tu-134A)
  • Kärdlasse kaks korda päevas (1988: Jak-40)
  • Odessasse kaks korda päevas (1988: Tu-134A)
  • Pärnusse kaks korda päevas (enne 1979. aastat ühendus katkenud)
  • Sotši kaks korda päevas (1988: Tu-134A)
  • Simferoopolisse kaks korda päevas (1988: Tu-134A)
  • Harkovisse kaks korda päevas (1988: Tu-134A)
  • Lisaks lendas üks lennuk päevas Arhangelsisse, Bakuusse, Viljandisse, Volgogradi, Gorkisse, Donetski, Jerevani, Zaporožjesse, Krasnodari, Kišinjovi, Kaliningradi, Lvovi, Mineralnõje Vodõsse, Murmanskisse, Palangasse, Petrozavodski, Rostovisse, Sverdlovski, Tbilissi ja Tartusse. 1979. ja 1988. aasta plaanides aga Viljandi ja Tartu ühendused juba puuduvad.

  • Tu-134A. https://avia.pro/blog


    1976. aastal 34 sihtpunkti, 1979. aastal oli neid 38, 1982. aastal 41, 1988. aastal kokku 43 sihtpunkti.

    2016

Tallinna lennujaam kinnitab oma kodulehel praegu, et lennukid lendavad sealt kokku 32 sihtkohta:

  • Odessa*
  • Rijeka*
  • Amsterdam - kaks korda päevas
  • Frankfurt - kolm korda päevas
  • Rooma*
  • Ateena*
  • Helsingi - seitse korda päevas
  • Milano - üks kord päevas
  • Split*
  • Barcelona*
  • Istanbul - kaks korda päevas
  • Moskva - kaks korda päevas
  • Stockholm - seitse korda päevas
  • Berliin
  • Kiiev - üks kord päevas
  • München - kaks korda päevas
  • Trondheim - üks kord päevas
  • Bremen*
  • Kopenhaagen - kolm korda päevas
  • Nice*
  • Varssavi - kaks korda päevas
  • Brüssel - üks kord päevas
  • Kuressaare
  • Oslo - neli korda päevas
  • Viin - kaks korda päevas
  • Dublin*
  • Kärdla
  • Pariis - üks kord päevas
  • Vilnius - kuus korda päevas
  • Düsseldorf
  • London - kaks korda päevas
  • Riia - viis korda päevas

Tallinna lennujaama sihtkohad 2016.https://www.tallinn-airport.ee


Tärn juures tähistab hooajalisi lende, sagedus näitab väljumisi eile/täna. Lennufirmade nimekiri, mis Tallinna lennujaama regulaarselt kasutavad, on 14-liikmeline:
  • Aegaean
  • Aeroflot
  • Air Baltic
  • Avies
  • easyJet
  • Finnair
  • LOT Polish Airlines
  • Lufthansa
  • Nordica / Adria Airways
  • Norwegian
  • Ryanair
  • SAS
  • Turkish Airlines
  • Vueling

Niisiis, sõjaeelseid traditsioone kannavad Tallinna-ühendustes edasi Finnair (Aero), Lufthansa, LOT ja SAS (ABA), nõukogudeaegseid traditsioone jätkab Aeroflot, kuid lisandunud on ka päris uusi üritajaid.

Lennufirma Aviesi jamade tõttu on küll Kuressaare ja Kärdla lennujaama saabuvate/väljuvate lennukite tabloo praegu tühi, Pärnust Ruhnusse ja Kihnusse praegu nähtavasti ka ei saa, Tartul on siiski otseühendus Helsingiga. Rahvusvahelisi lennuvälju ongi praegu Eestis viis.