VANAD FOTOD: Vähem betooni ehk kuidas nägi välja Liivalaia tänav välja nõukogude aja esimeses pooles

Liivalaia tänavat teavad Tallinnas ilmselt kõik. Tänav on täis mitmeid erineva funktsiooniga hooneid - muuseume, pangahooneid, kohtuhooneid ja palju muudki. Kuid meile tuttav suur magistraaltänav oli algselt oluliselt kitsam ning kandis nõukogude ajal Viktor Kingissepa tänava nime.

Eesti ajal oli tänav kurikuulus oma kahtlaste kavatsustega linnakodanike poolest, kes just Liivalaial armastasid tegutseda. Nimelt vaadates vanu ajalehti saab teada, et polnud harv juhus, kui tänaval kaubeldi salaviinaga, rööviti restorane või muid asutusi, ka vägivallakuriteod polnud ennekuulmatud. Tänava halb maine oli üle Tallinna tuntud ning ükski eeskujulik kodanik pimedal ajal seal jalutuskäiku ei planeerinud.

Pärnu maanteelt alguse saav ja tänasest oluliselt kitsam Liivalaia tänav muutus toona natuke enne Pleekmäel asuvat 1721. aastal pühitsetud Kaasani õigeusu kirikut veelgi kitsamaks Kaasani tänavaks. Kui olla täpne, siis oli 1930. aastate keskel liidetud Liivalaia tänavaga (Suur)Juhkentali tänav. Kui Liivalaia tänav nimetati 1944. aastal ümber Viktor Kingissepa tänavaks, jäi Juhkentali tänav kandma Liivalaia tänava nime.

Kunagise Kaasani tänava ääres asunud mõned puumajad on veel tänagi alles kohe kiriku vastas. Teispool kirikut olid vanad kasarmud ja sealt edasi kulges enne sõda otsejoones (Suur) Tartu maantee suunas Klaasingi tänav ja sellega alguses paralleelselt Heeringa tänav, millest sai edasi Tartu maanteele Puuvilja (hilisema Saali) tänava kaudu.

Kitsas Klaasingi, hilisem Paberi tänav kulges praeguse Liivalaia tänava joonel Stockmanni kaubamaja kõrval, kus toona asus ajaloolise Jaaniveski kohal Johansoni paberivabrik. Omaaegne vabriku korstna alusmüür on veel tänagi alles. Puuvilja tänav asus aga 1954. aastal ehitatud kõrge nurgatorniga hoone hoovis, kus on üks selle kadunud tänava äärses asunud 1936. aastal ehitatud kivimaja tänagi alles.

Tartu maantee läbimurre Rävala puiesteele rajatigi riivamisi läbi omaaegse Klaasingi ja Puuvilja tänava vahelise kvartali ning otsejoones läbi Jaani Seegi kiriku ja Maakri tänava vahele jääva ala. Veel enne jätsid aga oma jälje piirkonnale sõda ja nõukogude võim

1960. aastate lõpus, 1970. aastate esimeses pooles rajati Pärnu ja Narva maanteed ühendav nn ringmagistraali. Kaasani kiriku kõrvalt kuni Narva maantee ja Jõe tänavani raiuti tollase Kingissepa tänava pikendus. Suur osa sealsest hoonestusest oli hävinud 1944. aasta märtsipommitamises. Säilinud majadele ei antud aga armu. Teelaienduse ohvriks langes ka suur tükk Kaasani kiriku aiast, samuti kümned ajaloolise Liivalaia tänava lõunapoolse külje puumajad Pärnu maanteest Juhkentali tänavani. 1992. aastal taastati Liivalaia tänava nimi Pärnu maantee ja Tartu maantee vahelisel alal. Linnakaardile tekkis taas ka Juhkentali tänav.

Piltide juures mängib huvitavat rolli ka fotograaf. Lembit Odres on eesti ajaloolane, kes läbi oma kaamerasilma jäädvustas Kingissepa tänavat ja tänu kellele saame aimu tolleaegsest Tallinnast. Põlise Paldiski poisina nägi ta Tallinna teisiti kui kohalikud ise ja on põnev kokkusattumus, et just sellel tänaval töötas ta hiljem EKE Projektis mitmeid aastaid.