Enne 1944. aasta märtsipommitamist teati Narva linna kui 'Läänemere pärli' ning kui barokkarhitektuuri musternäidist, peale pommitamist oli kogu linn aga maatasa tehtud. Võimud kaalusid linna taastamist oma originaalkujule, kuid sellest mõttest loobuti ja otsustati anda kogu linnale Nõukogude Liidu jaoks sobivam ilme. Projekteermine võttis aega ning alles viiekümnendate aastate alguses alustati linna ülesehitamist tööstuslinnana.

Vanast linnast on alles vaid üksikud hooned, nende hulgas Kreenholmi manufaktuur, Narva linnus, Aleksandri kirik ja ka raekoda. Mainimist vajab ka fakt, et raekoda otsustati alles jätta peale ajaloo ümberkirjutamist, millega otsustati, et mitte Aleksandri kirikus ei toimunud Eestimaa Töörahva Kommuuni väljakuulutamine, vaid hoopis raekoja hoones. Linna uuendamisega mindi lausa nii kaugele, et inimesi kes elasid Narvas enne pommitamist, uude tööstuslinna ei lubatud.

Eesti Ajaloomuuseumi arhiivis on 1964. aastast pärinev fotoalbum, milles on suurel hulgal pilte Narvast peale teist maailmasõda. Album anti üle EKP Keskkomiteele külalisdelegatsioonide poolt Eesti NSV territooriumi Saksa okupatsioonist vabastamise 20. aastapäevale pühendatud pidulikul koosolekul.

Pildid pärinevad viiekümnendate aastate algusest kuni kuuekümnendate alguseni ning jäädvustatud on linna väga erinevate külgede alt ja eriti on pildistatud linna äärealasid. On pilte igapäevaelust, hoonetest ja tänavatest; osa pilte on aga tehtud öösel, et näidata linna seitsmeaastaku tulesid.

Võrrelda saab kaadritega aastast 1924, mille leiab SIIT ning ka piltidega teise maailmasõja järgsetest varemetest, mis on olemas SIIN!

Vaata galeriist ülesehitatud Narvat eelmise sajandi keskpaigast!