Pelgulinn on segu erinevatest arhitektuuristiilidest ja peegeldab oma mitmekülgsuses täpselt 20. sajandit. Alustades eelmist sajandit üheksa tänavaga ning üsnagi väikese elanikkonnaga, on piirkond läbi kogu sajandi olnud arengupiirkonnaks. Piirkonda rajati 19. sajandi lõpus ja järgneva sajandi alguses tol ajal populaarseid Lenderi-tüüpi maju, veidi enne Eesti Wabariigi algusaega hakati Pelgulinna rajama aga nn Tallinna maju, mille hiilgeajaks oli kahekümnendad ja kolmekümnendad aastad.

Tallinna majadest võid rohkem lugeda SIIT!

Kahekümnendate keskel rajati juurde veel omanäolised Oma Kolde majad Kolde puiesteel, mis on praeguseks kaitse alla pandud. Piirkond laienes pidevalt ja sellest ajast on Pelgulinnas ohtralt eri tüüpi maju - näiteks neljakümnendate alguses rajatud Nisu tänava puumajad. Mainimist vajavad kindlasti veel ka Stalini-aegsete tüüpprojektide järgi ehitatud majad, mille asendeid ja funktsioone pikalt ette planeeriti.

Stalinistlikest majadest võid rohkem lugeda SIIT!

Peale Stalini surma muutus arhitektuuri suund täielikult ning populaarseks said nn hruštšovkad. Mati pildistatud fotodelt saab näha Sõle tänava kandis tol ajal üsna hiljuti loodud nõukogudeaegset kortermajade rajooni, mida ta väga oskuslikult on ka piltidel edastanud. Lisaks on fotodel olemas Pelgulinnale iseloomulik võsa ning loodusala, mille järgi arvatavasti linnaosa endale ka nime sai.

Vaata fotodelt, kas tunned ära, kus Pelgulinna osades pildid on tehtud!

Pelgulinna ajaloo kohta võid rohkem lugeda SIIT!