VANAD FOTOD: 1949. aasta märtsiküüditamine ja kaadrid vangilaagrist

 (97)
Küüditamine 1949
Küüditamine 1949Foto: erakogu

1949. aasta märtsis viidi Eestis läbi vägivaldne Siberisse asumisele saatmine, mille käigus üle 20 000 inimese pidi vastumeelselt lahkuma oma kodudest. Operatsioon "Murdlaine" viidi samaaegselt läbi kõigis Baltiriikides ja hõlmas endas ligi 90 000 inimese küüditamist.

Kaljo-Olev Veskimägi. 15-aastase poisina salaja „Agfa“ kaameraga tehtud foto oma korteri aknast Maisi t Pelgulinnas 1945. aastal. Hoovis toimub inimeste ja nende asjade laadimine veoauto peale. Foto saadud Peeter Linnap-ilt. Foto: erakogu
Seotud lood:

Estonica.org andmetel viidi Baltimaades läbi 25. - 29. märtsini pealinnades alates kella neljast ja maakondades kella kuuest hommikul inimeste ülesotsimine ning kogumiskohtadesse transportimine. Maja piirati ümber, läheneti jalgsi ning blokeeriti kõik väljapääsud. Loeti üle kõik pereliikmed ning tehti teatavaks väljasaatmisotsus. Pere pidi pakkima asjad ja koheselt lahkuma. Allesjäänud isiklikud esemed kuulusid konfiskeerimisele.

Punaarmee autokolonn peale küüditamise läbiviimist 25. märtsil 1949. a. Türil. Foto: Järvamaa Muuseum Foto: erakogu

Riikliku Julgeolekuministeeriumi ülesanne oli väljasaa­deta­vate kinnipidamine ning nende raudteejaamadesse toimetamine, mis käitusid kogumispunktidena. Pered jaotati ešelonidesse ning saadeti teele - kokku saadeti välja 7552 perekonda ehk 20 702 isikut. Edasi tegeles väljasaadetavatega Siseministeerium.

Märtsiküüditamine 25.03.1949. Foto: erakogu

Siberisse jõudes valitses laagrites range järelvalve - väljasaadetud jagati konkreetsete piirkondade vahel kust lahkuda polnud võimalik. Laagrites valitsesid erinevad töö- ja elamistingimused, mistõttu on keeruline üldistada kuid kokku suri 1949. aastal küüditatutest asumise ajal 15 protsenti. Peamiselt võideldi äraelamise nimel, kuna paljudes perekondades töötas vaid üks vanem kes pidi toitma vanavanemad ja lapsed. Ellujäämise nimel võideldi kogu asumisel viibimise aeg.'

(LOE VEEL: Murdlaine viis kodudest Siberisse üle 20 000 inimese)

Vaata galeriist pilte Džezkazkani vangilaagrist:

Kasutatud on pilte Eesti Ajaloomuuseumi arhiivist ning järgmisel aastal ilmuvast kogumikust „Siber – asumisel ja vangilaagrites“, koostajad Aigi-Rahi Tamm ja Lauri Suurmaa.