VANAD FOTOD: 1919. aastal sõideti veel hobusega, kuid Vabadussõjas tõid edu soomusrongid
Vabadussõda algas juba juba 1918. aasta lõpus; novembris andis Saksa võim Põhja-Eestis võimu Eesti Ajutise Valitsuse kätte ning sellega, leping tähistas ka de facto tunnustust Eesti valitsusele. Samal ajal hakkas nii sisemaine kui idapiiri tagant lähtub bolševike surve Ajutisele Valitsusele. Jõuludeks oli Punaarmee rinne juba 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast.
1918. aasta lõpus kutsuti Eestis kutsuti kokku vabatahtlikke, kuid neid kogunes oodatust vähem, seejärel viidi läbi esimene üldmobilisatsioon ja vägede ülemjuhatajaks saab toona 34-aastane Johan Laidoner. 1919. aastale mindi vastu juba suurema armeega. Ehk kuskil 6000 meest, kellel oli puudulik väljaõpe ja varustus.
9. jaanuaril vallutati tagasi Tapa, Tartu vallutati tagasi 14. jaanuaril. Siin olid abiks kapten Johan Pitka eestvedamisel ehitatud soomusrongid, 19. jaanuariks oli vaenlane piiri taha surutud.
Eesti soomusrongid olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest - tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega.
Eesti sõjaväes on olnud kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi.
23. aprillil kutsuti uuesti kokku Asutav kogu.
23. juuni saavutati tänase Läti territooriumil, Võnnus võit sakslaste üle. See kuupäev on alates 1934 olnud võidupüha
Uue riigi loomine hoogustus, olulisi kuupäevu oli veelgi.
10. oktooberil toimub maareform - mõisa ja kirikumaad riigistatakse
Ja lõpetuseks foto ka Konstantin Päts, kes toona täitis hoopis pea- ja sõjaministri rolli.
Projekt "EV100 nädalat" juhatab sisse Delfi ja Eesti Päevalehe Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva kajastuse ning igal nädalal ilmuvad lood ühe Eesti vabariigi sünniaasta kohta.