Kui nõukogude võim hakkas Tallinna vanu kalmistuid hävitama, kadus ka Kopli poolsaare lõunaosas asunud Kopli kalmistu. Kopli kalmistu likvideerimine võeti päevakorda juba 1940. aastal. 1. juulil 1941 otsustas Tallinna TSN täitevkomitee Kopli ja Kalamaja kalmistu sulgeda, aga sõja tõttu lükkus see edasi. Pärast sõda polnud Kopli kalmistu likvideerimisest otsesõnu juttu, kuid võimud vaatasid kalmistul vandaalitsemisele läbi sõrmede ja niimoodi soosisid seda.

1950. aastal tõusis kalmisu sulgemine uuesti päevakorda. Algul püüdsid aateliselt meelestatud ametnikud säilitada pargiks muudetud kalmistul monumente, millel oli ajalooline, kultuurilooline või kunstiline väärtus. Kommunistliku Partei liini pidi see kava nurjati. Vormiliselt oli kalmistu hävitamise aluseks tolleaegse Kalinini rajooni TSN täitevkomitee esimehe subjektiivne seisukoht.