Windows 8: surnult sündinud?
Eelvaateversioonid on juba eelmise aasta septembrist olnud kättesaadavad ka laiemale testijate ringkonnale ja 29. veebruaril Barcelonas alanud Mobile World Congressil tõi Microsoft laiema ringi tavakasutajate ette Windows 8 Consumer Preview Build 8220 (kutsutud ka Public Beta). Järgneb veel suvine RC (Release Candidate) ja siis juba päristoode, kirjutab märtsikuu Tehnikamaailm.
Mida uut?
Mida uut ja revolutsioonilist toob see versioon kaasa? Kuigi süvitsi on opsüsteemi lihvitud ja parendatud, pole selles eriti kosmilisi muutusi leida.
Kaks olulist punkti on siiski: esiteks, uus kasutajaliides Metro, mis peaks viitama kiirele liiklusvahendile, ning teiseks, unifitseeritud opsüsteem maailma levinuimate ARM-protsessorite jaoks (lisaks tavapärasele x86 arhitektuurile, mida kasutavad Inteli ja AMD protsessorid).
Senised ARMidele mõeldud lahendused Windows CE ja Windows Mobile ei suutnud suurt populaarsust võita, ka Windows Phone 7 ei ole hiilanud just menuga. Samas on aga just nutitelefonid ja tahvelarvutid möödunud aastate menukid ja nende müük on juba summaarselt ammu PCde oma (olgu laua- või sülearvutite kujul) ületanud. Ja sellel turul on suurimad tegijad Apple'i iOS ning Google'i Android.
Teadupärast plaanib Google Androidi ka laua- ja sülearvutite maailma tuua, nii et surve Microsoftile läheb aina suuremaks. Paljud analüütikud juba küsivad, kas pole senine tarkvaradominant lootusetult rongist maha jäänud.
Enim pälvibki tähelepanu uus Metro-nimeline kasutajaliides, mis on loodud puutetundlikke mobiilseid seadmeid silmas pidades. Ent puutetundlikud ekraanid on saabumas ka nn All-in-One (AIO) lauaarvutite maailma ning sõrmede või eripliiatsiga vanade Windowsi kasutajaliidestega
manipuleerimine pole nii mugav.
Kes istub aga vana hea lauaarvuti taga, see võib Metro välja lülitada ja kasutada Windows 7ga sarnast Classic-stiili. Mis aga kaob koos Windows 8-ga, on vana hea Start-nupp alt vasakult, mis on elanud seal alates Windows 95st – vähemalt on see nii senistes beetaversioonides.
Kuigi Windows 8 puhul saab vanas Classicus kasutada ka kõiki rakendusi, mis loodud Windows 7, Vista või XP jaoks, on Metro jaoks vajalikud uuel programmeerimisplatvormil Windows Runtime (WinRT) loodud lahendused.
Need peaksid olema teoreetiliselt ristkasutatavad nii x86- kui ARM-protsessoritega seadmete vahel. Saabuvad nad pakituna AppX formaati ja pakkuma hakkab neid nii tasuta kui ka tasuliselt allalaadimiseks Windows Store (analoogselt Apple'i ja Google'i veebipoodidega).
Tüli Secure Booti ümber
Üks palju vasturääkivusi tekitanud funktsioon on Secure Boot – UEFI'l baseeruv kontrollsüsteem, mis takistab kasutamast autoriseerimata püsivara, opsüsteeme ja UEFI-draivereid.
Kui selline info tuli ilmsiks, tõstsid paljud vabavaraentusiastid lärmi, sest see muudab võimatuks praegu tuntud multiboot-lahendused: lisaks Windowsi opsüsteemile saaks ju samasse masinasse paigaldada ka mingi Linuxi vm opsüsteemi ja arvutit alglaadides saaks kasutaja soovitavasse keskkonda minna. Näiteks Linux tööks ja netis surfamiseks, Windows arvutimängude jaoks.
Nüüd lubab Microsoft siiski, et kasutaja saab PC-süsteemide korral võimaluse see funktsioon välja lülitada.
Samas on ARM-seadmetel Windows 8 sertifikatsiooni saamiseks nõutav, et Secure Bootist möödahiilimine või selle kinnikeeramine oleks tehtud võimatuks. Seega ei mingeid nt iPhone'ide jaoks loodud jailbrake'i-taolisi lahendusi, et operaatorilukustust maha võtta, oma operatsioonisüsteemi arendusi või ebaseaduslikult kopeeritud tarkvara kasutada. Kas sellest ka reaalset kasu on nutikate häkkerite vastu, näitab tulevik.
Vares kraaksub halba
Ühe suurima IT-võrguajakirja ZDNet kirjutaja Steven J. Vaughan-Nichols ütleb oma arvates viis põhjust, miks me ka 2016. aastal näeme rohkem Windows 7 töökohti kui Windows 8t (analoogselt Windows XP pikaajalise eduga).
Ta nimetab, miks Windows 8 on DoA (Dead on Arrival) ehk surnult sündinud:
1. Töölaua-arvutite (Desktop computers) omanikud ei saa juurde midagi uut, võrreldes Windows 7ga (või Linuxi või Mac OSX-ga), mis sunniks neid vana süsteemi uuendama.
2. Steveni arvates on Metro inetu kasutajaliides. On kas väikesed aknad, mille suurust ja kohta me ei saa muuta, või siis täisekraanivaade – kus me seda kohanud oleme? Windows 1.0! Puudub Start-nupp. Saab küll sisse lülitada vana Classic Menu, aga milleks siis Windows 8?
3. Metro-liides nõuab eraldi aplikatsioone. Kus need on? Kasutajaprogrammid on tarbijale ikka olulisim töövahend. Hetkel pole isegi teada, kas uus saabuv Office 15 hakkab toetama Windows 8 Metrod, ja kui, siis kui suures ulatuses.
4. Windowsi aplikatsioonide arendajad, kes on aastaid ennast harinud .NET, WCF, WPF jm programmeerimiskeskkondades, paisatakse nüüd uute lahenduste ette – WinRT ja Jupiter/XAML. Ja kui mõnele WinRT meeldibki, siis isegi 2012. a algul kurdavad need programmeerijad, et töövahendid on alles lapsekingades ja vigased.
Lisagem, et programme peavad nad kirjutama nii x86- kui ARM-platvormile, nii töölaua keskkonna kui Metro-liidese jaoks ja järelikult need probleemid kestavad pikalt.
5. Lauaarvutite turg polegi Microsofti eesmärk. Windows 8 on tarkvaragigandi viimane meeleheitlik katse saada jalg tulevikuplatvormide (tahvelarvutid, nutitelefonid, integreeritud tehnika jm) turu ukse vahele, enne kui see nende jaoks pöördumatult kinni paugatab ja jätab ta vaid nišimängijaks.
Samas on see turg kaetud suurte tegijate juba küpsete lahendustega – Google'i Android ja Apple'i iOS on jagamas enamikku turust ning neile kahele on nii rakendusi kui arendajaid. Ka suured sidefirmad ei paista uuest Windows 8st huvituvat piisaval määral.
Harakas armastab läikivat
Erinevalt Linuxi-sõbra Steveni pessimismist näeb ZDNeti teine ajakirjanik Adrian Kingsley-Hughes Windows 8 saabumist hoopis läbi roosamate prillide.
Ta toob omakorda esile viis põhjust, miks tema arust Windows 8 ei ole "surnult sündinud" ja miks ta inimestele võiks meeldida:
1. Praegu on palju selliseid kasutajaid, keda ei huvita tegelikult pakutavate võimaluste ja omaduste kogum – neile on oluline vaid see, et asi on uus, põnev, sätendav bling-bling ning naabril seda veel ei ole.
2. Tavaliste laua- ja sülearvutite suurtootjad (OEM – Original Equipment Manufacturer) annavad oma panuse uuele opsüsteemile, katsudes vastu seista turgu hävitavale tahvlite-nutifonide invasioonile.
3. Kui ARM-platvorm ja Metro-liides kõrvale jätta, siis on Windows 8 tagasiühilduv kõigi Windows 7 (ja Vista ja XP) rakenduste ning programmidega, seega ei maksa kurta, et pole, millega tööd teha või mida arvutil mängida.
4. Saadud tagasisidest nähtub, et vaatamata professionaalsete spetside virinale Windows 8 tegelikult meeldib inimestele ja nad on varmad oma süsteeme uuendama.
5. Ärikasutajad (Enterprise), kel kulub vähemalt aastake oma kasutusvõimaluste väljaselgitamiseks, ei hakka nagunii alguses siia paati ronima ja kive Windows 8 kapsaaeda loopima, nii et uuel opsüsteemil jääb aega oma elujõudu/jõuetust tõestada.
Windows 8 nõuded tahvelarvutite riistvarale
Nii Metro-liides kui Windows 8 uuendused tervikuna avalduvad enim puutetundliku ekraaniga tahvelarvutitel. Ja parafraseerides kuulsat filmi, jaotab Adrian Kingsley-Hughes uue opsüsteemi tehnilised nõuded kolme gruppi: The Good, The Bad ja The Ugly (hea, paha ja inetu).
Hea:
* ekraanilahutus minimaalselt 1366 x 768;
* kaamera minimaalselt 720p;
* üks USB-port, Bluetooth 4.0 tugi, WLAN traadita võrgu tugi, güro-, magneto- ja aktseleromeeter, valgussensor ja kõlarid;
* tugi NFC-raudvarasensoritele;
* võimalus uuendada graafikadraiverit arvutit ümberlaadimata;
* püsivara (firmware) uusima UEFI toega (BIOS on surnud).
Paha:
* pole nõutav uusim ja kiireim USB 3.0, tootja võib läbi ajada ka vana USB 2.0ga;
* nõutakse liialt palju füüsilisi nuppe: Power, Rotation Lock, Windows Key ja helivaljuse üles ja alla reguleerimise jaoks;
* Windowsi Start-nupp on samuti füüsiline nagu Windows Phone'il;
* puutetundlik ekraan on vaid 5punkti toega (5-point touch), samas kui näiteks Apple’i iPad pakub samal ajal 11punktituge (11-point touch);
* puudub nõue Kensington-luku kasutamise võimaldamiseks;
* pärast Windowsi paigaldamist vajab süsteem minimaalselt 10 GB vaba ruumi.
Inetu:
* pole teatatud nõutavat minimaalset akul töötamise aega. Microsoft räägib küll "All Day Battery Life", aga palju see siis konkreetselt on? Kas Windows 8 tahvelarvuti suudab pakkuda konkurentsi iPadi kümnele tunnile?;
* puudub veebikaamera nõue (mainitakse vaid, et kui see on olemas, siis peab ta olema minimaalselt 720p lahutusega);
* ARM-süsteemide jaoks puudub Standby-režiimist töökorda mineku kiiruse määr (PC-süsteemidel on see kaks sekundit).
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!
