Windows 8 peaks kõike virtualiseerima
Operatsioonisüsteem, mis jooksutab kõike virtualiseeritud masina kujul, võiks olla tähtsamaid ja kasulikemaid samme, mida Microsoft on Windowsi platvormi arendamisel eales astunud. Leidub ka Windows 7 algusaegadeni ulatuvat tõestusmaterjali, et nad ongi vaikselt just selles suunas liikunud.
Kui selle artikli autor kohtus Windowsi tippjuhtidega 2008. a oktoobris Microsoft Professional Developers Conference'il, rääkisid need Windows 7 uudsest komponendipõhisest loomusest. See tähendas paljude opsüsteemile omaste asjade eemaldamist. Kõik rakendused, mis sellega seni kaasa tulid (filmide ja DVDde loomise tööriistad, kiirsõnumivahetus ja isegi e-posti klient), muutusid valikulisteks lisadeks.
Kuigi need on pealispindsed muutused, mis ei jõua operatsioonisüsteemi tõelise tuumani, aitavad need omal väikesel viisil Windows 8-l muutuda esimeseks täielikult virtualiseeritud Windowsiks.
Selle artikli autoril on ka teooria, et Microsoft on töötanud Windowsi tuuma suuruse olulise vähendamise kallal. Isegi, kui nad lisavad võimalusi ja funktsionaalsusi, teevad selle väikesemaks. Kui vaadata, mis on võimalik megabaidi suurustel veebilehtedel, võite näha, et kõik, mida Microsoft Windows 7 puhul ette võtab, on põhimõtteliselt kutsed tuumopsüsteemile ja kergekaaluline graafika pealispinnal. Isegi uhkemad võimalused nagu läbipaistvad paanid on usaldatud võimsate graafikakiipide hooleks.
Windows 8 võib sündida kui kergekaaluline tuum (või kernel) ja isegi kergekaalulisem kasutajaliides. Kõik muu võib olla virtuaalmasin. Sellel lähenemisel on plusse.
Kui iga opsüsteemi peal jooksev asi on virtuaalmasin, saavad kõik rakendused, draiverid, failid, veebibrauserid ja vaadeldavad lehed joosta nn liivakastis, mis on üksteise eest kaitstud ega suuda opsüsteemile kahju teha.
Virtuaalmasinate sulgemine on kerge ja Windows 8-s võiks tehnilised funktsioonid ka kasutajasõbralikud olla (virtuaalmasinate avamine-sulgemine, ligipääs väliseadmetele ja kõvaketastele). Teisisõnu, tavakasutaja ei peaks teadmagi, et opsüsteem koosneb virtuaalmasinate seeriast. Nemad näeks "Mis töötab" akent ja nuppe, mis laseks rakendust pausida, peatada või sulgeda, jm. Seda võiks ikka teha ka vanamoelisel viisil, valides rippmenüüst Sulge või Välju. Aga nii paljud on Windows Task Manageriga tuttavad, et võivad sellise kontrolli omamist tahtagi.
Virtuaalmasinate puhul võib riistvarakontroll või ketaste ühendamine raskeks osutuda, kuid Microsoft leiab sellele tõenäoliselt Windows 8 ilmumise ajaks lahenduse.
Üks võimalus on lisada uus riistvara kontrollpaneel või "Jagamiskeskus", mis võimaldaks riistvara ja kettaid virtuaalmasinate vahel jagada või varjata. Enamiku ajast tahate täieliku ligipääsu, aga vahel mitte. Ehk, näiteks, isa ei taha poega võrgumälule ligi lasta, et foto ja video arhiivid ikka korras püsiks. Ta saaks selles uudses kontrollpaneelis lubada pojale ligipääsu kindlatele ketastele ainut kindlaid rakendusi (virtuaalmasinaid) kasutades. Isale oleks see lihtne kasutajatasemel sätetega mängimine, opsüsteemile aga keerukas süsteem virtualiseeritud ligipääsust ja kasutajakontrollist.
Täisvirtualiseeritud opsüsteemi toetab ka turvalisuse küsimus. Kui te surfate netis ja pahavara üritab rünnata või soovitab enda kaitsmiseks selle paigaldada, ei jõuaks pahatekitaja kaugemale brauseri liivakastist. Selline uus opsüsteem võiks turvatarkvaratööstuse tappa.
Suurim ja ehk tähtsaim trump on aga registri (süsteemikonfiguratsiooni andmebaasi) vajalikkuse kadumine. Windows ei peaks arvet enam iga rakenduse, seadme, kutse ja DLL-teegi üle. Virtualiseeritud rakendused ja riistvara tohivad ainult kohalikke XML-faile alal hoida, mis ütlevad midagi põhiriistvara ja lokaalsete failide asupaiga kohta. Seadmedraiverid saavad oma info juba sellisest XML-laadsest failist. Artikli autor ei näe põhjust, miks see ei peaks töötama ka kõige muu puhul.
Jah, mõned ütlevad, et Microsoftilt sellist müütilist virtualiseeritud opsüsteemi oodata pole põhjust - eriti, kuna Google Chrome pole enam mägede taga. Chrome saab olema väga kergekaaluline ja pilveteenuste põhine, mis annab juba turvalisuses Windows 7 ees eelise.
Virtualiseerimine on ärimaailmas juba end õigustanud, nii et tulevik kuulub opsüsteemile, mis näeb maailma kontrollitud liivakastidena. Nii peaks Microsoft Windowsi arendama veel-noorel 21. sajandil.
