Wii ootamatu edulugu: žestitundliku juhtimisega mänguseadet ei tahtnud alguses toota ei Microsoft, Sony ega Nintendo
Huvitav on aga teada, et Wii keskmes olevast lahendusest polnud alguses huvitatud ükski suur konsoolitootja, ei Microsoft, Sony ega Nintendo.
See on õnnelik juhus, et Suur N tehnoloogia üldse vastu võttis ja hiljem selle põhjal hittkonsooli tootis.
Quinn ja tema projekt
Lahenduse autor Tom Quinn on amatöörpiloot, kes arendas seda eesmärgiga lennukijuhtimist kergemaks muuta. Kuna lennutööstus asjast vaimustusse ei sattunud, taipas mees seda mänguseadmete tootjatele pakkuda.
Quinn pöördus esmalt Microsofti poole, kus Steve Ballmerile väidetavalt kõik väga meeldis, aga Xboxi tiim ei tahtnud asjast kuuldagi.
Järgmiseks pöördus ta Sony poole, kus tollane president Ken Kutaragi oli põhimõtteliselt huvitatud: eeldusel, et seda saab toota tükihinnaga alla 0,5 USA dollari. Ei saanud kuidagi.
Kolmandaks ja viimaseks pöördus Quinn siis Nintendo poole, mille juhid esiti asja mõttekuse üle vaidlesid. Juhatuse esimees Atsushi Asasa ütles lõpuks õnneks jah-sõna ning tänu sellele oli asi otsustatud.
Seis täna
Tagantjärele võib öelda, et žestitundlikud lahendused videomängundust siiski tormijooksuga vallutanud ei ole.
Kuigi 2006. a novembris ilmunud Wii kujunes põlvkonna edukaimaks* konsooliks, on selle domineeriv positsioon tänaseks kadunud. Wii U ei suuda sugugi võrreldavalt hästi müüa. PS3-le ja X360-le hiljem ilmunud žestipõhised lahendused jäid aga kokkuvõttes tühiseks nišitooteks.
Küll aga on liigutustega juhtimise potentsiaal avaldunud nutiseadmetele loodavates mängudes, kus saab tegelast või muid objekte juhtida nii ekraani toksides kui ka seadet käes liigutades/kallutades.
* 2015. aasta 31. märtsi seisuga on maailmas müüdud 101,52 miljonit Wiid, mis muudab selle müügiedukaimaks seitsmenda põlvkonna mängukonsooliks. Paraku pole päris täpselt teada rivaalide Sony PlayStation 3 ja Microsofti Xbox 360 tulemused.
