Võimekas Korealane Samsung SHG-i900 Omnia
Võrdlema teada-küll-kellega kisub aga kaks silmatorkavat sarnasust: i900 omab vahvat güroskoopilist suunatunnetust (ehk siis ekraan keerab end sedapidi, nagu arvab telefoni olema) ja teiseks on i900-l ilus latakas puuteekraan. Mitte küll kaht puutepunkti pidi juhitav, aga ikkagi ilus ja suur.
Arvatavasti sama vana kui SVGA on eelistuste erinevus, milline ekraanitihedus ikkagi olema peab. i900 Microsofti päritoluga operatsioonisüsteemina teeb panuse ekraani suuremale tihedusele — mahtuma peab pigem palju infot, tont selle nuppude ja kirja selguse ja kaugeleloetavusega.
Kui kasutaja aga eelistab suuremaid mumme (ja tahab näiteks vajutada laia pöidlaga), on Samsung tarkvaralise lahendusena kaasa pannud nupuriba, millelt saab aplikatsioone välja sikutada ja riba peale tagasi lohistada. Välja tõmmatud nupp seab ennast ekraanile pisipaneelina laiutama ning seda saab juba pöidlaga mõjutada ja paigutada.
“Minority Reportis” nähtud kasutajaliides, sa polegi enam nii kaugel! Tõsi, nii saab ekraan kärmelt täis.
Kui see vidin ära tüütab, pakub Samsung ekraani vaikevalikuks veel “Samsung Today”, mis kangesti sarnaneb funktsionaalsuselt HTC vaikeekraaniga: kell; To-Do.
Muide, pöidlaga vajutamisest — alatu salakokkuleppe tulemusel stiilusetootjatega ei oma i900 kohta stiiluse pistmiseks või kinnitamiseks. Kui teile tuleb tänaval vastu keegi, kellel on kõrva taha stiilus pistetud, küllap tal on taskus i900.
Telefoni jõudlus edeneb kiirelt. i900 protsessor on juba võrreldav kiiruselt nende lauaarvutiprotsessoritega, millega esimesi internetileviks pakitud filme vaadati. Ehkki portaabelDVDmängijaga Omnia ekraan veel võistelda ei suuda, sisaldab ta riistvaralist dekodeerijat, mis valdab divx/xvid formaati — analoogiliselt poes müügis olevatele DVD-mängijatele: osasid mängib, osasid ei oska.
Seda telefoni ei saa soovitada inimestele, kellel käed värisevad. i900 nimelt väriseb vastu — displei võdistab telefoni, kui on puudutuse registreerinud.
Kahtlemata on lahendus äärmiselt innovaatiline, kuid tekitab mõningasi kõhklusi. Kunagi olid kliksuga klaviatuurid, vajutust oli kuulda — kadusid ära.
Teavitus sellest, et minu vajutus on vastu võetud, annab muidugi täiendava kindluse, aga kas just võdin see hea kinnitus on, proovigu igaüks ise. Imelikul kombel judiseb telefon ka siis, kui ekraan ennast keerab, ja ka siis, kui on klahvilukus — ehk siis “tasku võdiseb, telefon on seega alles…”
i900 mahutavust mõõdetakse juba gigabaitides. MicroSD on jällegi ilmselt disainikaalutlustel paigutatud aku alla, seega jooksu pealt ei vaheta, samas mahub i900 sisse kraami piisavalt, et MicroSD vahetatavus polegi probleemiks. Kui kraamist väheks jääb, on pisiboonusena võimalik FM-raadiot kuulata.
Õige küll, ühtlasi on see seade ju telefon… Kõigi kodumaal levivate kiir- ja muidu GSM-võrkudega ühildub.
Hapu viimaseks — fotoaparaat, millele on 5 megapikslit kirjutatud… ai-ai-ai… Kuidas pildistasite i900-ga? “Ah, äh… EI kommentaari!!!” Olemas ta ju on. Mingi kaamerasilmake on displei pool ka…
Kas teada-küll-kes peaks muretsema? Vist siiski mitte, operatsioonisüsteemide erinevus teeb seadmete võrdlemise keerukaks. Konkurents on mingil kujul olemas, lohutus seegi.
