Mündi tehniline lahendus võib muuta pangad ja ametivõimud ebavajalikeks, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ameeriklane Erik Finman sai 12aastaselt oma ristiemalt kingituseks 1000 dollarit. Ristiema manitses poissi säästma seda raha kõrghariduse eest maksmiseks, kuid koolist tüdinud Erikul olid teised plaanid.

Tema vanem vend oli rääkinud internetis levivast uuest virtuaalsest valuutast Bitcoinist ehk bitimündist. Ainult vähesed inimesed olid kuulnud sellest krüptomündist, mille väärtus toona, 2011. aastal, oli 12 dollarit. Erik võttiski kuulda venna nõuannet vahetada kingiks saadud raha digitaalseteks müntideks.

Kaks aastat hiljem oli Erik Finmani 1000 dollarist saanud juba 100 korda suurem varandus. Ta ei müünud oma bitimündikogu veel maha ja see osutus targaks otsuseks.

2017. aastal hakkas internetivaluuta kurss jõudsalt kasvama ning kui Erik Finman sai juunis 18aastaseks, oli tema bitimüntide väärtus kasvanud just miljoni dollarini. Ta jättis kõrgkooli pooleli ja asutas Silicon Valleys isikliku ettevõtte.

Bitcoin on oma olemuselt palju enamat kui investeerimisobjekt. Selle valuuta taga on plokiahelaks nimetatav tehnoloogiline lahendus, millel on potentsiaali teha ühiskonnas revolutsiooni. See võib muuta üleliigseks pangad, ametivõimud ja paljud ettevõtted.

Loe revolutsioonilisest uuest rahast lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest.