Vihatuimad arvutiprogrammid läbi aegade
Vaatleme kümmet vihatuimat üldse. Kokkuvõte põhineb Techradari artiklil.
Final Cut Pro X
Apple'i videoredigeerimise tarkvara pole iseenesest halb, aga see kindel väljalase ajas isegi eriti leplikud kasutajad marru.
X ilmus täienduse nime all, aga on tegelikult päris uus v1.0 toode - mis tähendab, et ei paku kõiki oodatud, tahetud ja vajatud võimalusi ning ühilduvust.
Adobe Reader
PDF-faile peame kõik vahel avama. Adobe'i Reader on pähklipurustaja pähe pakutav sepavasar: mõttetult suur (Windowsi 10.1.2 on näiteks 51,29 MB), lisab hea põhjuseta otseteeikoone töölauale ja paistab paigaldatud kujul peamiselt vinguvat, et ei saa piisavalt tähelepanu või tahab uue suure täienduse allalaadimist. Pole ime, et Windows 8 tegijad kavatsevad sellele labidaga pähe anda.
Aski tööriistariba brauseritele
Brauserite tööriistaribad on ka parimal juhul vajalikud tootjatele raha teenimiseks, mitte ei paranda kasutajakogemust.
Aski otsimootori pakutav on eriti vilets: kipub end ise loata paigaldama ja lastele reklaamima ning muudab brauserisätteid.
Probleemid tekkisid innukate tarkvarakirjutajate tõttu, kes riba paksult eri vidinaid täis toppisid, küsimata, kas inimesed on sellest huvitatud. Osad nuhkvara- ja viirusetõrjed loevad selle pahavaraks.
Norton Antivirus
Symanteci viirusetõrje tekitas palju pahameelt, sest aeglustas arvutid lausa aegluubis tegutsema. See püüdis nimelt innukalt korraga liiga palju korda saata, skaneerides peaaegu iga mõeldavat toimingut, mis tõmbas tolle aja masinatel enamasti "hinge kinni".
Norton on mainitud hädad õnneks tänaseks parandanud.
Microsoft Word
Wordi vihatakse läbi aegade eri põhjustel: liigne keerukus, irriteeriv abiline Clippy, programmi HTML-väljund muutis veebidisainerite elu üsna pika perioodi jooksul vägagi ebameeldivaks, ootamatult lisandunud docx failid, mida paljud ei oska enda arvutis siiani loetavaks teha...
Adobe Flash
Veebidisainerid peavad Flashi võimekaks ja kasulikuks abivahendiks, ent rakendus võib olla ka ülimalt tüütu.
Flashi tiimi meelest peitus tihti probleem kasutajates - kuidas saaks nemad ise süüdi olla häirivates splash screenides (eesti keeli pilgupüüdjates), koleda disainiga reklaamides või kohutavates liidestes. Paljud netikasutajad paigaldavad brauserit kasutusele võttes sinna siiski esmalt kohe Flashi blokkija.
iTunes for Windows
Steve Jobs nimetas Windowsi iTunesi nagu põrgus vaevlejale klaasi vee ulatamiseks. Tema reaalsus erineb üsna palju meie omast, kuna see ei näita meile Apple'i rakenduste kasutamise võlusid, vaid kipub pigem kurbust valmistama. Kohmakas ressursinäljane segadik.
Windows Me ja Windows Vista
Me, kuna see oli suuresti mõttetu täiendus Windows 98'le. Vista, sest see ei töötanud korralikult. Eriti korralik opsüsteem pidanuks olema just Vista, aga absurdsed tarkvaravead (faili kopeerimine võis võtta umbes neli miljonit aastat) ja algselt ebapiisav draiveritugi muutsid võidusõiduhobuse hobueesliks.
Internet Explorer 6
Alati halb märk, kui isegi Microsofti inimesed rõõmustavad oma rakenduse pensionilesaatmise üle.
Brauser oli 2001. aastal ilmudes isegi tollaste kohta moodne, kuid asja rikkusid aastate pikkuseks veninud ootused korralike täienduste järele, veebisaitide purustamine ja turvaaugud kõiksugu netiohtude ees. IE6 näitas Microsofti selle halvimast küljest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!