Kunstnahk koosneb kolmest kihist - kaks silikoonkihti, mis jäljendavad inimnaha pealmist ja alumist kihti ning nende vahel paiknevast elektroodikihist, mis võimaldab kunstnahas info liikumist ja liigutuste tuvastamist. Näiteks on kunstnahk võimeline aru saama kui seda puudutatakse, kõdistatakse, silitatakse, väänatakse ja näpistatakse, vahendab Tech Xplore.

"See on esimene kord, kui meie nutiseadmetel on nahk. Mõte sellest võib küll esialgu tunduda võõras, kuid nahk on kasutajaliides, millega me väga hästi tuttavad oleme. Miks seda siis mitte kasutada igapäevaseks suhtluseks oma nutiseadmetega?" küsib uurimisrühma juhtinud Bristoli Ülikooli teadur doktor Anne Roudaut.

"Kunstnahka on küll korduvalt kasutatud näiteks robootikas, kus sellel on tavaliselt kaitse-, tunnetus- ja kosmeetilised eesmärgid, kuid meie töö on meile teadaolevalt esimene, mis vaatleb kunstnahka kui sisestusmeetodit, mis muudaks meie nutiseadmed targemaks," ütles lahenduse välja töötamise kallal vaeva näinud Marc Teyssier.

Rühma töö tulemusena valmis kolm eri lahendust - telefoni ümbritsev kate, arvuti puuteplaat ning nutikell. Näiteks oleks võimalik nutikat telefonikatet kasutada, et oma emotsioone paremini edasi anda. "Me lõime sõnumirakenduse, mille abiga kasutajad saaks edasi anda oma tundeid, kasutades selleks puudutusi. Tugev haare annaks edasi viha, kõditamine naeru ning naha pidev toksimine üllatust," selgitas Teyssier.

Doktor Roudaut sõnul on küll ka varasemalt üritatud inimesi ja masinaid omavahel liita, kuid enamasti on seda tehtud teistpidi. "Mitmel juhul on üritatud inimesi täiendada masinatelt pärinevate osadega. Meie proovisime aga teistpidi ning teha masinad hoopis inimlikumaks," selgitas ta.

Tulevikus on rühmal kavas nahk veelgi inimsarnasemaks teha. Näiteks on juba kõne all temperatuurisensorite lisamine, mis võimaldaks näiteks kananaha teket, samuti on plaanis nahale lisada karvad.