Venemaa telefonid hakkavad peegeldama "traditsioonilisi vene väärtusi"
Venemaal on loomisel seaduseelnõu, mille kohaselt peavad olema nutiseadmetesse eelpaigaldatud rakendused, mis on kõlbelised ja peegeldavad traditsioonilisi vene väärtusi, vahendab Reuters.
Kui eelmisel aastal kirjutas Venemaa president Vladimir Putin alla määrusele, mille kohaselt on vaja riigis müüdavatele nutiseadmetele, sealhulgas telefonidele, teleritele ja arvutitele eelpaigaldada tarkvara, siis nüüd on jõutud selleni, et hakatakse täpsustama, milline see tarkvara siis peaks olema.
Seaduseelnõu praegusest mustandist peegelduvad üpris üldised nõuded. Tahetakse, et rakendused aitaks hoida traditsioonilisi vene väärtusi ja seda nii vaimselt kui ka moraalselt, samuti tahetakse, et rakendused oleksid kindlasti menukad ja turvalised. Seda, millised traditsioonilised vene väärtused on, eelnõu ei täpsusta.
Seaduseelnõu, mille kohaselt Venemaal ei tohi riiklikult eelpaigaldatud tarkvarata seadmeid müüa, sai heakskiidu eelmise aasta novembrikuus. Seadus jõustub selle aasta juulikuus. Vene võimude sõnul on eesmärgiks näidata inimestele, et mitmetele välismaistele rakendustele on kodumaised alternatiivid olemas.
"Kui inimene oma telefonis olevaid rakendusi näeb, siis ta võib arvata, et neile ei olegi alternatiive," ütleb seaduseelnõu loomise taga olev duumasaadik Oleg Nikolajev. "Kui me pakume aga inimestele lisaks kodumaiseid eelpaigaldatud rakendusi, näevad nad, et valikuvõimalus on olemas."
Eelpaigaldamiseks sobivaid rakendusi saavad riigile välja pakkuda eraettevõtted, riigiasutused ja keskpank. Pakkumiste vooruga loodetakse ühele poole saada selle kuu lõpuks ning lõplikud kooskõlastamised plaanitakse lõpetada märtsikuuks.
Mitmed Venemaa ettevõtted on öelnud, et selliste rakenduste eelpaigaldamine on tõsine murekoht, kuna seda lihtsalt ei oleks võimalik rahvusvahelist päritolu seadmete puhul teostada. Näiteks Apple'i esindajad on juba hoiatanud, et juhul, kui seadusega edasi minnakse, kaalutakse Venemaa turult lahkumist.
Venemaa on viimastel aastatel internetivabadusi tõsiselt kärpinud, näiteks on nõutud ettevõtetelt krüpteerimisvõtmete ja teiste tundlike andmete jagamist, samuti on tehtud katsetusi enda eraldiseisva internetiga.
