Uued jäälõhkujad on võimelised (ilma laseriteta) murdma läbi pooleteise meetri paksuse merejää. Venemaa laevastik tellis kaks Ivan Papanini klassi kuuluvat alust projekti 23550 tarvis ning esimese ehitustööd algasid eelmise aasta septembris Sankt-Peterburis. Laevad on disainitud töötama nii jäämurdjate, patrull-laevade kui puksiiridena.

Universaalsus on Arktilistest tingimustest lähtuvalt oluline - nii on selline Papanini klassi kuuluv jäälõhkuja võimeline näiteks pukseerima lennukikandjat Admiral Kuznetsov, ise samal ajal läbi jää teed murdes. Samuti aga võib jäälõhkuja näiteks teoreetilise vaenlase, kelle alus jäähätta on jäänud, sadamasse vedada. Patrullivõimekus on jälle kasulik seetõttu, et ainult jäämurdmisega tegelev laev on praktiline vaid poole aasta jooksul - siis, kui jääd on.

Mõlema laeva pardal on üks AK-176MA 76,2-millimeetrise kaliibriga kahur, Kamov Ka-27 päästekopter ja kaheksa raketti. Aga neile võivad lisanduda laserid.

The National Internest vahendab aga omakorda Sputnik Newsi, mille teatel võivad nende laevade varustusse lähitulevikus tulla ka laserid. Selle aasta teisel poolel on inseneridel plaanis jäälõhkujal Dikson katsetada 30-kilovatist laserit, pikemas plaanis on aga ehitada 200-kilovatise võimsusega merenduslaser. Sputnik Newsi teatel aitaks selline laser jääd lõigata ja võimaldada laevadel kiiremini liikuda.

USA laevastiku hinnangul on aga 30-kilovatine laser piisav selleks, et droone ja väikesi paate rünnata, kirjutab Popular Mechanics.