Valitsus tõukab Eesti mitme pika sammu võrra kontrollimisühiskonna poole – likvideeritakse isikustamata kõnekaardid ja suhtlusprogrammid lähevad võimu kontrolli alla

 (353)
IFA mess 2015 Berliinis
IFA mess 2015 BerliinisFoto: Hans Lõugas

EKRE liikmetest IT-minister Raul Siem ja siseminister Mart Helme on jõudnud kokkuleppele, mis ajast kaotada Eestis ära telefonides suhtlejatele anonüümsust pakkuvad kõnekaardid ning milliseid andmeid hakkab võim koguma interneti suhtlusprogrammides toimuva kohta.

Ministrite üldine eesmärk on tagada see, et Eestis ei toimuks kohalike ega välismaalaste vahel üle elektrooniliste sidepidamisvahendite mitte ühtegi suhtlusakti ilma, et riigivõim ei teaks, kes täpselt räägivad, mis ajal nad räägivad ja milliseid vahendeid nad suhtlemiseks vahenditega nad seda teevad.

Lisaks keelatakse esmalt mobiilioperaatoritel ja seejärel riigiametnikel ja elutähtsa teenuse osutajatel ära mitmete „riskantsete" riikide tehnika - mobiilisaatjate, mobiiltelefonide, arvutite, ruuterite - kasutamine. Räägitava sisu üle lauskontrolli esialgu plaanides ei paista.

Eesmärgi realiseerimiseks lähevad esmalt muutmisele elektroonilise side seadus ning valitsuse määruse tasemel nõuded sideteenuse osutamisele. Kogu rahva vaba suhtlemise lauskontrolli alla võtmise ettekäändeks on kuritegevuse vastu võitlemine.

Siseministeeriumi nõue: kasutajast peab jääma jälg, ka turistidest!

Forte uuris siseministeeriumilt, kas on täpselt välja uuritud, kuidas näiteks mobiiltelefonide ettemakstud kõnekaartide praegusel kujul likvideerimine aitab Eesti kuritegevuse vastu võidelda.

Seotud lood:

„Jah, on analüüsitud," kinnitas ministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar.

Tema sõnul on seaduse muutmise ettepanekud on esitatud just sellest tulenevalt, et on hinnatud, et "need aitaksid võidelda kuritegevuse vastu tõhusamate meetmetega".

„Narkokuritegude aga ka muu organiseeritud kuritegevuse puhul on suhtlust anonüümsete kõnekaartide abil tuvastatud üsna suures ulatuses. Kõnekaarti ja kasutatavat terminalseadet on võimalik väga kiiresti ja odavalt vahetada selliselt, et ühtegi jälge selle kasutajast ei jää. Seetõttu peame vajalikuks kõnekaardid isikustada, et ära hoida sellisel moel kurjategijate tegutsemist," rääkis Veiko Kommusaar.

Siseministeeriumi plaan ei puuduta seejuures mitte ainult Eesti kodanikke. Dokument näpus tuleb hakata kõnekaarte käima mobiilioperaatorite kontorites isikustamas käima hakata ka välismaalastel, kelle jaoks oli kohal ettemakstud kõnekaart siiani väga mugav ja kiire võimalus kohalike kõnedega alustada - R-Kioskist „stardikas" telefoni ja hakka aga pihta.

Eelnõu kohaselt ei nähta turistide jaoks grammivõrdki erinevat kõnekaartide isikustamise süsteemi sellest, mis kehtib Eesti kodanikele. Pass tuleb uue korra jõdustumisel kätte võtta ja otsida üles mobiilioperaatori kontor.

„Kuigi turistidel ei pruugi alati olla iseteeninduskeskkonnas isikustamine võimalik, on neil võimalus kõnekaart soetada ja isikustada see telekommunikatsiooniettevõtte esinduses. Sama süsteem toimib ka teistes ELi riikides," ütles Kommusaar.

Ta lisas, et inimeste jaoks muutub seadusemuudatuse järel elukeskkond turvalisemaks, „sest isikustamata kõnekaarte kasutatakse tihti kuritegelikuks suhtluseks ning nende isikustamine aitab kaasa kuritegevuse ja terrorismi avastamisele, ennetamisele ja tõkestamisele".

Kõnekaartide isikustatud andmeid säilitaksid seadusemuudatuse kohaselt telekommunikatsiooniettevõtted, mida tehakse ka praegu lepinguliste klientide andmete puhul. Keskset andmebaasi ei looda. Andmeid säilitatakse samadel alustel ja sama kaua kui lepinguliste klientide andmeid.

Kommusaar ei arva, et plaanitav muudatus kõnekaardid üldse turult ära kaotavad.

„Praegused seaduse muudatuse ettepanekud näevad ette üksnes kõnekaartide isikustamise, mille eesmärk pole suunata telekommunikatsiooniettevõtteid või edasimüüjaid kõnekaarte turult ära võtma. Inimestele jääb ilmselt ka edaspidi võimalus kõnekaarte osta, kuid selle otsuse eest vastutavad telekommunikatsiooniettevõtted ise," rääkis ta.

Millal muudatus jõustub? Kommusaare sõnul on praegu muudatus planeeritud jõustuma 2022. aasta juulikuuks.

Kiire muudatus - suhtlusäpid

Nagu eelpool märgitud, on kõnekaartide muudatus on osa suuremast eelnõust, pika nimega - Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muu hulgas näeb see eelnõu ette seda, et kõigi riigi ja omavalitsuste hoonetel tekib 5G saatjate talumise kohtustus, aga nad võivad selle eest raha küsida, aga see pole kaugeltki olulisim teema.

Kasutajate ja eelkõige teenuseosutajate jaoks kõige suurem muudatus on see, et siseministeerium tahab sideandmete säilitamise kohustuse laiendada kodumaistelt telefonioperaatoritelt ka kõigile maailma numbripõhiste suhtlusäppide omanikele, kus eestlased suhtlema peaksid.

Seega hüvasti anonüümsed kõned Skype'is, Viberis, WhatsAppis, hüvasti anonüümsed sõnumid Messengeris.

„Eelnõu eesmärk on anda kindlus, et sõnumite saatjate ja vastuvõtjate andmed - mitte sõnumi sisu -, oleksid sõnumirakenduste puhul nagu telefonikõnedega säilitatud, et selle liikluse kohta saaks õigusasutused vajaduse korral infot küsida," rääkis Veiko Kommusaar eelmisel nädalal intervjuus Eesti Päevalehele sellest muudatusest.

Samas andis ta teada ka plaanist siduda sõnumirakenduste Eesti turul tegutsemine kindlate reeglite järgimisega, milleks praegu oleks sõnumiliikluse talletamine.

Ühtlasi tunnistas ta, et ministeerium pole tegelikult välismaiste tehnohiidudega plaanitava muudatuse osas isegi ühendust võtnud. „Ei. Ise neile kirjutanud ei ole," ütles Kommusaar. Pole üldse välistatud, et see seadusemuudatus jõustub veel sel aastal.

Lisaks tarkvarale on riigil aga plaanid ka tehnikaga - ka see läheb ülevaatamisele.

Head aega, Hiina tehnika

Päris kindlalt jõustub sel aastal nimelt valitsuse määrus, mis keelab Eesti sidevõrkudes kasutada väga suure maailma riikide tehnoloogiat üksnes selle põhjal, kus asub nende ettevõtete juriidiline peakontor.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab juba 1. novembril kehtestada korra, mis ütleb otse välja, et väljaspool Euroopa Liitu, NATO või OECD riike toodetud tehnoloogiat ei tohi meie viis suuremat sideettevõtet enam kasutada.

Riigi küberturvalisuse juht Raul Rikk ütles hiljutises intervjuus Fortele, et kui see tehtud, siis hakatakse üle vaatama seda, mida tohivad kasutada riigiametnikud ja riigiametid ning seejärel elutähtsate teenuste osutajad - näiteks energeetikaettevõtted.

Hiina ja India ettevõtetel kaob aga igasugune võimalus Eesti võimudele tõestada, et nad on ausad ja pakuvad ausat tehnikat. Nad on ette keelatuks määratud. Eesti valitsus ei usalda neid ainuüksi seepärast, kus nad on sündinud.

Kokkuvõttes liiguvad valitsuse plaanid väga selgelt ühes suunas: rahva omavaheline läbikäimine tuleb kontrolli alla saada.