Uus kaardirakendus pakub mugava võimaluse täpsemalt näha, millised meie põllumajandusalad on mahedad ja kus on võimalik korjata mahesaadusi. Kokku oli 2016. aastal Eesti pindalast ligi 30% alad, mis võimaldavad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmise ja mahesaaduste korjega, kirjutab Bioneer.ee.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvaltsi sõnul on Eestis nii mahepõllumajandusmaa, mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv kui ka mahesaaduste korje aasta-aastalt kasvanud.

"Mahepõllumajandusmaa maht on kasvanud viimase kuue aastaga üle 50% ja jõudnud 184,5 tuhande hektarini. See on ligi 18% kogu Eesti põllumajandusmaast.

Ettevõtete huvi mahesaaduste korje vastu on aga viimase aastaga hüppeliselt kasvanud, koguni üle kuue korra. Eelmisel aastal korjati mahesaadusi 613,1 tuhandelt hektarilt, aasta varem oli mahuks ainult 93,1 tuhat hektarit," selgitas Anu Nemvalts viimaste aastate arenguid.

"Maa-ametile on oluline, et Eesti erinevad ruumiandmed oleksid avalikult kõigile mugavalt kättesaadavad ja seetõttu olime kohe valmis mahekaardi rakenduse loomisele õla alla panema. Kindlasti oleme valmis tulevikus seda kaarti edasi arendama," ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

2015. aastal Arengufondi arenguidee konkursi võitnud Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup näeb Eestit tulevikus aruka maheriigina.

"Eesti praegustest mahealadest hea ülevaate saamiseks on kaardirakendus väga oluline," kinnitab Kulderknup. "Meie üks eesmärke on käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu ja kohalikku ettevõtlust, luua uusi kõrgekvaliteetseid töökohti väljapool suuremaid linnu ning suurendada Eesti mahetoodete eksporti.

Eestil on väga hea võimalus muuta mahemajandussektor arvestatavaks majandusharuks, millel on väga tugev ekspordipotentsiaal näiteks ka farmaatsia ja looduskosmeetika sektorites, kuid see vajab reaalseid tegusid.

Koostöös Maa-ameti ja Põllumajandusametiga loodud kaardirakendus on just selline praktiline lahendus, mis on abiks nii põllumehele kui ka ettevõtetele, kes soovivad erinevaid mahesaadusi korjata," ütles Krista Kulderknup.

"Loomulikult pakub uus rakendus kõigile inimestele mugava võimaluse näiteks nutitelefoniga looduses liikudes vaadata, kus ümbruskonnas on mahedad korjealad," lisas Organic Estonia eestvedaja.

Tänasel päeval on mahesaaduste korjealadena registeeritud peamiselt RMK metsad, kuid Kulderknup loodab, et järjest rohkem erametsaomanikke kaalub samuti võimalust oma metsades mahesaaduste korje võimalusi pakkuda.

"Oleks ju tore, kui Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal on üle 50% Eesti pindalast ametlikult tunnustatud mahedana," pakkus Krista Kulderknup.