Saksamaa Springhornhofi vabaõhumuuseumi lähedal metsalagendikul asub rahn, mis näeb välja nagu tavaline rahn.

Aga see on tegelikult aga seadeldis, mis jagab õhu teel andmesidet (wifi ruuter). Käigus hoiab seda lõkketuli rahnu külje all.

Kõik see kokku on kunstiprojekt Keepalive („Hoidke elus“), mille autor on Berliinis elav kunstnik Aram Bartholl. Eesmärk on näidata suurt erinevust kunagiste ja praeguste ellujäämistehnikate vahel. Enne oli vaja tähtsate süsteemide käigushoidmiseks tuleleeki, nüüd asendab seda elektrijõu kasutamine.

Bartholl sai idee orkaan Sandy järel müügile tulnud BioLite-ahjudest, millesse tuld tehes on võimalik näiteks telefoni laadida. Tema süsteemis loob energiat termoelektriline generaator, mis saab „toitu“ lõkkeleegist.

Vabaõhumuuseumi külastajad peavad lõket ise tegema, kui tahavad sel moel juhtmeta internetti saada. Ega kõike ei saa ka teiste eest ära teha!

Lahendus põhineb PirateBox-tarkvaral, nii et „päris“ internetti kasutajad ei saa, et niisama surfama minna, vaid hoopis väikese ulatusega kohtvõrgu, kus faile alla/üles laadida.

Rahnus peitub ka nimelt USB-mäluseade failidega, mis on peamiselt õpetliku sisuga PDF-id nagu näpunäited abielu lahutamiseks ja intrigeeriva nimega „steampungi stiilis seksiõpetus“ (A Steampunk Guide to Sex). Osad failidest ongi muide külastajate poolt üles laaditud, mitte kunstniku enda poolt.

Bartholl on varem uudistesse jõudnud projektiga Dead Drops, kus ta paigaldas eri paikades avalikesse kohtadesse – näiteks majaseinte sisse – USB-pulki, millega möödujad said failide vahetada.

Kui kunstiprojekti osa kõrvale jätta, siis on Keepalive kahtlemata ebapraktiline lahendus juhtmeta võrgu loomiseks, aga üks on kindel. 1,5tonnine kaal muudab selle rahnu ilmeselt maailma kõige suuremaks ja raskemaks wifi ruuteriks.