Uued kõrvu säästvad kõrvaklapid tõmbavad peavalule vee peale

 (2)
ear muffs special for hunting during the reading of the bann ceremony at the Royal Palace in Stockholm_SCANPIXB100282
Scanpix

Ajapikku võivad kõrva sees kantavad kõrvaklapid ning kuuldeaparaadid kõrvad valutama panna. USA Colorado osariigi teadlased usuvad, et nende leiutis suudab selle vastu abi pakkuda. Kõrvavalu ei tekita muusika kuulamise või kuuldeaparaadi kandmise ajal mitte üksnes liigne helitugevus või ebasobivad klapid.

Selle taga on ka miski, mida võib tinglikult nimetada akustiliseks refleksiks. Olgu kõrvaklapid millise kujuga tahes, selle probleemi vastu neid ümber kujundada ei saa. Tarvis on uut lahendust, mille abil kõrvaklappide või kuuldeaparaadi kasutamisega kaasnevat ebamugavust ehk nn kuulamisväsimust leevendada, vahendab Tarkade Klubi.

Teadlased kasutasid probleemile lahenduse leidmiseks nii arvuti- kui ka füüsilisi mudeleid. Leiti, et kui kõrva sees asuv kõrvaklapp kuulmekanali sulgeb ja seejärel valju muusikat mängib, on rõhk kuulmekanalis kõrgem kui väljaspool. See sunnib organismi rakendama kaitsemehhanismi. Kuulmekile ümbruses asuvad väikesed lihased vähendavad võngete edasiandmist järgmisele kõrva osale, teole. See hoiab asjalood kõrvas mõneski mõttes kontrolli all, aga ei kaitse trummikilet ennast liigse rappumise eest.

Tarkade Klubi värskes numbris
- Saurused tulevad tagasi
- Kuidas lugeda diktaatorite mõtteid?
- HIV maailmavallutuse ajalugu
- Parimad ookeanipõhja uurijad
- Intervjuu nobelist Roger Tsieniga
- Riinu Rannap - Eesti konnade päästja
Seotud lood:

Võngete edasiandmist vähendava organismi kaitsereaktsiooni mõjul võib kuulajale omakorda näida, et helitugevus on liialt madal, ning ta võib asuda näilist helitugevuse vähenemist kompenseerima, keerates heli veelgi valjemaks. Ebamugavustunnet ning valu ehk nn kuulamisväsimust tekitab ajapikku pinge, mida avaldatakse trummikilele, ning töö, mida peavad tegema refleksiga seotud lihased.

Üheks võimaluseks selle probleemi vastu võidelda on võrdsustada rõhk kuulmekanali sees ning sellest väljaspool, kattes seespool olevad avad õhukese polümeerist membraaniga. Teiseks, Colorado teadlaste arvates paremaks võimaluseks on kasutada väikeseid õhupallisarnaseid kõrvatroppe, mis on kõrvaklappidesse juba sisse ehitatud. Need on õhuga täidetavad, kaetud polümeermembraaniga. Tropid täidetakse kõrvaklappidesse sisse ehitatud õhupumba abil õhuga. Täidetuna toimib «õhupall» justkui kuulmekile ees paiknev amortisaator või päris kuulmekilele eelnev teine kuulmekile. Nii ei lase see liiga tugeval helirõhul kuulmekilet rikkuda. Heli jõuab kõrva läbi «õhupalli» keskel asuva peenikese ava, pannes kõrvas sees olevad molekulid võnkuma.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Target