Üllatavad arengud: telekomid küsivad riigilt maapiirkondade viimase miili internetitoetust mobiilipakettidele

 (18)
Üllatavad arengud: telekomid küsivad riigilt maapiirkondade viimase miili internetitoetust mobiilipakettidele
Kuvatõmmis
  • Riik lasi lati alla

Mobiilioperaatorid Tele2 ja Elisa asusid hajaastustusega maapiirkondades internetiga püsiühenduse liitumise toetust pakkuvalt riigilt küsima raha selle eest, kui inimesed liituvad nende kõige tavalisema mobiilse interneti pakettidega.

Toetusmeetme tegeliku olemuse mõistmiseks tuleb minna tagasi koroonapandeemiast tingitud eriolukorra aegadesse - aprillikuu lõppu. Valitsus otsustas toona eraldada COVID-19 lisaeelarvest kokku 15 miljonit eurot erinevateks meetmeteks, et toetatakse kiire interneti püsiühenduse viimist maapiirkondadesse.

Üks meetmetest rääkiski konkreetsemalt 9 miljoni euro suunamisest lõpptarbijatele kiiret ühendust (vähemalt 30 mbit/s) võimaldavate kaabel- või traadita püsiühendusvõrkudega liitumisega seotud kulude hüvitamiseks. Liitumismeetme toetuse suurus on maksimaalselt 300 eurot ühe juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti kohta.

„Kodukontoris olles ja kaugtööd tehes on suurenenud vajadus kiire interneti järele ja kui linnapiirkondades on ühendustega hästi, siis maa- ja hajaasustusega piirkondades jätab ühenduse kvaliteet kohati soovida," rääkis toona IT-minister Raul Siem.

Jutt käis ja käib niisiis sellest, et riik ulatas hajaasustusega aladel elavate inimestele abikäe toetamaks nende liitumist püsiinternetiga. tavaliselt peetakse selle all silmas interneti põhivõrgust valguskaabli vedamist kliendi majani, või äärmisel juhul ka WIMAXi põhist raadiosidet. Valguskaabli vedamine ja spetsiaalsete raadiovõrkude viimine neis piirkondades pole internetiettevõtetele kindlasti odav lõbu.

Seotud lood:

Projekt lükatigi käima, sideettevõtted üle Eesti on ennast Tehnilise järelevalve ameti (TTJA) veebis kirja pannud ja rahvas saab avaldusi nendega liitumiseks esitada. Liitumisraha maksabki riik otse ettevõtetele iga kliendi liitumise eest.

Mida tegid aga Tele2 ja Elisa? Neil on üle Eesti niigi mobiilivõrk olemas ja liitumine sellega on hinnakirja kohaselt täiesti tasuta - elad sa linnas või kolkakülas. See ei takistanud neil aga ennastki toetuse saajate sekka lisamast ja ikkagi iga mobiilse internetiga liituva hajaasustuses asuva kliendi pealt 300-eurost liitumisraha küsimast - selleks, et vajadusel kliendi hoone seinale väliantenn ja -modem panna. Tõsi, Elisal on pärast Starmani omandamist olemas ka kaablivõrgustik ning taotlusi saab esitada ka sellega liitumiseks.

Sellekohane pakkumine saadeti näiteks Tele2-lt kõigile oma klientidele välja eile kell 14.50.

„Kiire internet ei ole ainult linnainimeste luksus. Eesti riik toetab kiire neti väljaehitamist ka väljaspool suurlinnu ja selle raames toob Tele2 nüüd kiire juhtmevaba neti oma klientideni tasuta! Kui oled huvitatud, siis kiirusta: lae alla taotlus, täida see ära ja saada digitaalselt allkirjastatud taotlus võimalikult ruttu e-posti aadressile pysiyhendus@tele2.ee,". Lisaks lubab Tele2 anda ka „vajalikud seadmed, paigalduse ja seadistuse," ainult sisemine ruuter tuleb 3-eurose kuutasu eest lisaks võtta.

Kirja saatmise hetkel Tele2-e veel ametlikus meetmekõlbulike ettevõtete nimekirjas ei olnud.

TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan selgitas eile kell 15.30 Fortele Tele2 on alles esitanud taotluse toetusprogrammiga liitumiseks ja TTJA-s oli see veel kinnitamisel.

Ta ütles Fortele, et riik toetab kiire internetiga liitumist tehnoloogianeutraalselt ehk sõltumata pakutavast tehnoloogiast ning peagi ilmub ka Tele2 meetmekõlbulike ettevõtete nimekirja. Täna ta sinna tõesti ilmus „Sideettevõte peab veenduma, et lahendus, mida ta lõppkasutaja aadressile pakub, võimaldab kiiret internetti (nt. allalaadimiskiirus 30 Mbit/s)," rääkis Gailan.

Gailani selgituste kohaselt võib liitumine olla mõningatel juhtudel küll tasuta, kuid see ei sisalda seadmeid ja nende paigaldust.

„Näiteks aadressiobjektile kvaliteetse teenuse tagamiseks on tihti vajalik paigaldada kallim väliseade ja suunata see õige tugijaama suunas. Neid tegevusi toetatakse vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 300 euro ulatuses. Põhjendamatu või diskrimineeriv hinnakujundus juurdepääsuvõrguga liitumisel ei ole lubatud," märkis ta.

Interneti püsiühenduse vähene üleriigiline katvus on üks peamini põhjus, miks Eesti on madalal kohal Euroopa Liidu digiarengu indeksis nimega DESI. ELASA nimeline sihtasutus on küll ELi rahade eest üle Eesti vedanud interneti põhivõrgu kaableid, kuid selle klientideks on peamiselt sihtasutuse liikmeteks olevad mobiilioperaatorid, kes on sellega liitnud oma mobiilimaste.

Mobiilset internetti aga ei loeta püsiühenduseks mitte üheski maailma riigis ega indeksis, see on erinevalt valguskaablist ka kasutajate vahel jagatav ressurss - mida rohkem kasutajaid, seda väiksemad andmesidekiirused ja -mahud.

TTJA nii ei arva. Oliver Gailan: "Toetuse määruse kontekstis mobiilsidevõrgul baseeruv püsiühendus on lairiba püsiühendus, kui seda pakkuv sideettevõte suudab tehniliselt pakkuda liitunud aadressile 30 Mbit/s allalaadimiskiirust. Seda teenust käsitletakse määruse mõistes statsionaarsena. Mobiilne internet on laiem ja üldisem mõiste."

Seega on interneti püsiühenduse mõistet oluliselt laiendatud ja põhjus võib olla mures, et meetmes ette nähtud 9 miljonit eurot ei suudeta kuidagi ära jagada.

Mobiilioperaatorid räägivad, et toetusmeetme eest hangitakse soovijaile välisantenn ja väline ruuter, et signaali vastuvõttu parandada.

Tele2 teatas Fortele, et tahab toetussummat kasutada selleks, et ehitada traadita püsiühendusvõrke sellistes valgetes alades, kus meil on hea LTE mobiililevi. "Me loome väliste seadmetega kliendile võrguühenduse ning klient ostab või rendib endale tuppa ruuteri - või kasutab enda oma," täpsustas ettevõte.