Ülevaade: nutitelefonide ekraanide tüübid ja resolutsioonid

 (16)
Ülevaade: nutitelefonide ekraanide tüübid ja resolutsioonid
Foto: TeliaSonera / digitest.ee

Nutitelefonide ekraane puudutavad terminid võivad tavakasutajale pisut ebaselged olla.

Kui sa soovid täpsemalt teada, mida kõik need numbrid ja tähistused tähendavad, siis see artikkel on just sinu jaoks. Mis on iga ekraanitüübi eelised ning mis on põhiliste resolutsioonide vahe? (allikas: Digitark)

Kui räägime ekraanidest, siis võtmekohad on neli omadust: ekraanitüüp, ekraanidiagonaal (tollides), lahutus (HD, Full HD, QHD vms) ja pikslite arv (resolutsioon ehk pikslite arv ja eraldi näitajana ppi ehk pikslitihedus iga tolli kohta).

Ekraani lahutusvõime ja resolutsioon on omavahel tihedalt seotud. Teades eelnimetatud omadusi, on ikkagi vaja ka seadet eelnevalt oma silmaga näha, kuna ekraanidel on erinevad vaatenurgad, heledus, kontrast ja muud faktorid.

Enda Androidi seadmel kasutusel oleva riistvara saad teada, kui laadid Google Play poest alla rakenduse CPU-Z.

Lahutusvõime ja pikslitihedus

Selles artiklis ei too ma esile iganenud tehnoloogiaid, vaid neid, mis praegu kättesaadavad on – nagu näiteks HD, mida kasutatakse enamikus mobiilidest.

Seotud lood:

­HD

HD (High Definition) ehk kõrglahutus tähendab 1280 x 720 pikslit. Kui ekraanil on kokkuvõttes selline arv piksleid, on see HD-ekraan, vaatamata ekraanisuurusele.

Teoreetiliselt – mida väiksem HD-ekraan, seda parema pildikvaliteediga see on.

Näiteks 4,3" ekraaniga on ekraani pikslitihedus 342 ppi, samal ajal kui 4,7" ekraaniga kukub see 312 ppi juurde (matemaatika!). Mõlemad on siiski HD-ekraanid. Apple’i info kohaselt on 300 ppi piir silmale paras, sest sellest rohkem ei pruugi tavainimene nähagi.

FHD

FHD (Full High Definition) on järgmine aste mobiiltelefonide ekraanide lahutusvõimes. Mõõdetakse juba 1920 x 1280 pikslit, mis jällegi jaguneb vastavalt ekraanisuurusele laiali. 5" ekraani peal on ppi 440 ja 5,5" ekraanil 400 ppi.

QHD ehk 2K

QHD (Quad HD) – nagu ka nimest võib oletada, on neli korda suurem kui HD ehk kõrglahutus. Pikslites on 2560 x 1440 ehk juba palju rohkem kui eelneva kahe puhul. Quad HD displeiga 5,5" mobiili ppi on 538.

Nimetus 2K, mida laialdaselt kasutatakse, tuleneb ekraani suuremast pikslite arvust (2560). Pisut teistmoodi mõõdetakse HD ja FHD ekraane, millel kasutatakse väiksemat resolutsiooni numbrit – HD puhul 720p ja FHD 1080p.

Kõige uuema tehnoloogia 4K puhul on piksleid üle nelja tuhande, sellest ka nimetus.

Ultra HD ehk 4K UHD

Kuigi UHD- (Ultra HD) ja 4K-ekraane mõistetakse ühtemoodi, on neil siiski väikesed erinevused tehnilistes andmetes. Ultra HD on 3840 pikslit ja 4K pisut rohkem – 4096 pikslit.

Sageli aetakse nad segamini enamlevinud nimetusega 2160p, mis, nagu eelnevalt teada saime, tuleb resolutsioonist.

UHD – 3860 x 2160
4K – 4096 x 2160

Kuigi inimene ei pruugi telefonidel sellise resolutsiooniga displei suurepärast kvaliteeti näha, tegi Sony selle siiski teoks. Sony seni kõige uuem mudel Xperia Z5 Premium sisaldab 4K UHD ekraani.

Sony on seega esimene mobiiltelefonide tootja, kes on suutnud enda telefonidele 4K resolutsiooni paigaldada. Sony lipulaeva pikslitihedust mõõdetakse lausa 806 ppi-ga.

Ekraanitüübid

Telefonidest rääkides mainitakse alati sedagi, millist ekraani tüüpi see kasutab.

LCD (Liquid Crystal Display) ehk vedelkristallekraan. Kõige algelisem ekraanitehnoloogia – juba nimest on mõista, et see koosneb vedelast kristallist, mida valgustab ekraani taga olev tuli.

Kuna kasutab valgustust tagantpoolt, sobib see hästi päikese käes vaatamiseks. Voolutarve on ka väike, seega kasutatakse seda enamikes kaasaskantavates seadmetes.

Selle tehnoloogia miinus on halb kontrastsus ehk must tundub hall jne.

LCD levinud variandid on TFT ja IPS

TFT puhul on kristallid pisut teise nurga all. Eelis on parem vaatenurk, kontrastsus ja värviesitus.

IPS on kõige arenenum LCD-tehnoloogia, millel ei ole pikslite rivistus paika pandud, vaid tänu elektriväljale liiguvad need vabalt soovitud rivistuses.

LCD üleüldine eelis seisneb selles, et seda ei mõjuta parasjagu kuvatav värv. Seega ei ole oluline, kas vaatad valget, rohelist, sinist või muud värvi – voolutarve on ikka sama.

AMOLED ja SUPER AMOLED

Järgnevate ekraanitüüpide tehniline pool on pisut keerukam, kuid tähtsamad plussid ja miinused toon välja.

OLED on samm edasi TFT-ekraanist, mille puhul must värv tuleb paremini välja ning lisaks tarbib musta tooni esitamine vähem voolu.

Heledamate toonide puhul kasutab AMOLED kahjuks rohkem voolu, sest kasutab kõiki piksleid. Peale selle on ka kontrast parem ning AMOLED-ekraanid on kitsamad kui LCD-ekraanid, mis lubab õhemaid telefone valmistada, kuna ei ole vaja tagavalgustuse kihti.

Super AMOLED on lühidalt öeldes Samsungi uuendus AMOLED-tehnoloogiast, millega on puutetundlikkust parendatud, voolutarvet vähendatud ning ekraanid on paremini kasutatavad päikese käes.

RETINA

Retina on ekraanitüüp, mida kasutab Apple. Tal ei ole suuri erinevusi võrreldes teiste parimate tehnoloogiatega.

Väidetavalt reguleerib Apple’i toodetud ekraanitüüp pikslitihedust vastavalt ekraanisuurusele ja resolutsioonile, inimese silmale parima kvaliteedi pakkumiseks.

Milline ekraanitüüp on parim?

Tehnoloogiliselt saab sellele vastata, kuid õigeks vastuseks peab iga inimene ise vaatama otse telefoni ekraanile ja saama aru, kui täpselt see vastab tema vajadustele.

Siiski tuleb pisut jälgida tehnoloogiat ennast ja mõelda läbi, milline tegevus on sulle tähtsaim ja kuidas oma uut nutitelefoni plaanid kasutada.

Kas sinu jaoks on oluline parima kvaliteediga video või piltide näitamine oma sõpradele suurepärase AMOLED-tehnoloogiaga? Või oled pigem tööloom ja vajad vähese akutarbimisega telefoni, millega ka õues ringi liikudes hätta ei jää? Viimase puhul on sinu jaoks parim IPS-ekraaniga telefon.

Parima valiku tegemiseks tee pisut eeltööd vajaduste kohta ja pöördu esindusse täpsema info saamiseks ning värskeimate mudelitega tutvumiseks.