Avaliku konkursi eesmärk oli leida ettevõte, kes hakkab riigi toetusel rajama kiireid internetiühendusi nendesse kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul. Riikliku toetuse kogusuurus on 20 miljonit eurot viieks aastaks, millele lisandub ettevõtte omafinantseering. Koos riikliku toetusega investeerib ettevõte viie aasta jooksul võrgu arendamisesse 100 miljonit eurot.
Vastavalt konkursile esitatud pakkumusele ja sõlmitud lepingule ehitab Elektrilevi riigi toetuse kaasabil järgneva viie aasta jooksul kiire internetiühenduse vähemalt 40 016 kinnistule, ettevõtte enda ambitsioon on aga veel suurem - ettevõtte hinnangul jõuab kiire internet nende abiga vähemalt 200 000 koduni.
Tööd hakkavad juba varsti
Ühendatavate majapidamiste arv suureneb tõenäoliselt ka investeeringute käigus. "Esialgsed plaanid oleme teinud sooviavaldusi ja elektrivõrgu arendusplaane arvestades. Kui aga kuskil piirkonnas juba ehitama hakkame, siis on võimalik plaanitust rohkem kodusid võrku ühendada," ütles Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna. Töödega alustatakse juba järgmise aasta märtsis ning tuleva aasta jooksul ühendatakse võrku juba 15 000 kodu.
Kõige rohkem ehk ligikaudu kolmandik kõikidest sooviavaldustest kiire interneti võrguga liitumiseks tuli Harjumaalt ja 2019. aastal on plaanis seal kõige rohkem ühendusi luua. Seejuures ei ole 2019. aasta plaanidesse praeguse seisuga arvestatud Tallinnat ega Tartut. Teistest maakondadest algavad plaanide kohaselt 2019. aastal kiire interneti võrgu tööd Pärnumaal, Tartumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Järvamaal, Valgamaal, Raplamaal. 2019. aasta investeeringute sisse ei mahu Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Põlvamaa, kuid eelduste kohaselt peaksid ehitustööd nendes piirkondades algama 2020. aastal.
Operaatorineutraalne võrk tagab parimad hinnad
Elektrilevi ehitab võrgu operaatorineutraalsena. See tähendab, et Elektrilevi ise internetiteenust oma võrgus pakkuma ei hakka, vaid seda saavad teha võrdsetel alustel kõik telekomettevõtted.