Uurimisgrupi juhi, arvutitehnika instituudi professori Jaan Raiki sõnul muudab teema hetkel eriti aktuaalseks kiipide üha vähenevatest mõõtmetest tingitud plahvatuslik rikete arvu kasv. Digitaalne kiip valmis koostöös magistritööde teemadena, millede juhendajateks olid omakorda mitmed TTÜ doktorandid ja teadlased.

Tööga alustati 2015. aasta oktoobris ja selle raames valmis neli magistritööd. Tudengiprojekti vedajaks oli Iraanist pärit, Stockholmi KTHs magistrikraadi kaitsnud TTÜ doktorant Siavoosh Payandeh Azad. Arvutikiibis realiseeritud tehnoloogia on välja töötatud tehnikaülikooli juhitavas Euroopa Liidu Horisont 2020 uurimisprojektis IMMORTAL (www.h2020-immortal.eu), kus koostöös suurfirmaga IBM, Saksa kosmosekeskusega DLR, Eesti ettevõttega Testonica Lab OÜ ja mitmete välisülikoolidega uuritakse lahendusi riketega toimetulekuks keerukates arvutisüsteemides.

Kiibi tootmise finantseerijaks on organisatsioon Europractice, mis eraldas konkursil raha kümnele Euroopa ülikoolile. Sõelale jäi ka TTÜ uurimisgrupp.

Kiibi valmistamiseks kasutatakse 180 nm tehnoloogiat ning selle pindalaks on 2.5 mm2. Esimesed 40 eksperimentaalkiipi toodetakse Fraunhoferi tehases Erlangenis Saksamaal. „Järjepidevuse märgina peab lisama, et eelmine (ning ühtlasi ka esimene) Eesti ülikooli poolt toodetud digitaalkiip valmis täpselt 20 aastat tagasi samas instituudis ning selleks oli Jüri Põldre loodud krüptoprotsessor“, ütleb Jaan Raik. „Kiipide tehnoloogia miniaturiseerimine on viimasel paaril aastakümnel aga peadpööritava kiirusega edasi liikunud. Tollal kasutusel olnud tehnoloogia oli tänasega võrreldes 30-40 korda algelisem ja kohmakam“, sõnab professor Raik.

Edukalt läbi viidud projekt on kinnituseks Tallinna tehnikaülikooli võimekusest digitaaltehnoloogia vallas ja ühtlasi ka aluseks uurimisgrupi edasiseks teadustööks värskelt loodud Eesti teaduse tippkeskuses EXCITE.

Allikas: TTÜ