Titaanide langemise esimene voor: Nokia müüs maha oma peakorteri
Nokia heitlus on siiski vaatamist väärt. Viimased uudised kõnelevad, et firma müüs Helsinki külje all Espoos asuva 48 000 ruutmeetrise peakorteri (pildil) kahaneva kassaseisu parandamiseks, vahendavad ERR teadusuudised.
Kolmest kontorihoonest ja parkimismajast koosneva kinnisvara vastu antakse telefonivalmistajale 170 miljonit eurot. Andjaks on Soome kinnisvaraettevõte Exilion Capital, mis sõlmis Nokiaga pikaajalise rendilepingu samade pindade kasutamiseks.
Tehniliselt asus Nokia omaenda majas rentnikuks, muutes kinnisvara väärtuse rendimakseteks.
Reaalselt see raha tuleva aasta rendimakseteks ilmselt ei jõua, kui arvestada tempot, millega firma oma eurosid kulutab. 2007. aastal oli Nokia kassas vaba raha 10 miljardit eurot. Selle aasta alguses oli järel veel 4,9 miljardit. Kusjuures eelmise aasta teise poolega anti ära üle kahe miljardi euro.
Kolmekümne panga- ning börsivahendusfirma ekspertide hinnangul peeti kevadel võimalikuks, et Nokia jookseb rahast tühjaks järgmise aasta sees.
Peakorteri müük 170 miljoni eest on suur summa, ent arvestades kassa miljardite suurust seisu, tundub sellise raha üleskorjamine paanikahõnguline.
Ülejärgmisel aastal peab firma kreeditoridele tagastama umbes paar miljardit, mida selle hetkel võib üldse enam mitte eksisteerida. Seejuures on Nokial miljarditesse ulatuvaid tagasimaksekohustusi veel paar aastat hiljemgi.
Nokia peafinantsist Timo Ihamuotila esitles majamüüki oluliselt neutraalsemas kontekstis öeldes, et Nokia ei ole kinnisvarafirma ja müüb oma peakorteri selleks, et tegeleda oma põhitegevusega ehk telefonide valmistamisega.
Arvestades, et veel viie aasta eest moodustasid telefonipoodide põhivaliku erinevad Nokia logoga telefonid ja täna on neid samast kohast raske üles leida, pole põhjust pidada nende põhitegevust kinnisvara omamisest paremaks ettevõtlusvormiks.
Tulles alguse juurde tagasi, on nüüd aeg küsida – kes oleks uskunud, et ka Microsoft on alustanud dramaatilist allakäiku, mis meenutab paljuski Nokia oma. Võibolla ongi süü osaliselt Nokiaga seotud, sest on ju soomlaste lipulaev ühtlasi ka Microsofti ärilaual oluline malend. Nokial ei õnnestunud Microsofti mobiilsele platvormile edu sisse puhuda või ei õnnestunud vastupidine ja Nokia ei saanud kasu Microsoftist.
Nn võit-võit diilist on saamas kaotus-kaotus. Esmalt hakkas Nokia aktsiaväärtus kohe pärast eelmise aasta veebruaris väljakuulutatud koostöölepingut Microsoftiga langema, millest on alles jäänud kolmandik ja sedagi klassifitseeritakse rämpsuna.
Microsofti mobiilne operatsioonisüsteem moodustab turul kaduvväikese osa, mida telefonivalmistajad häbenevad endaga seostada.
Kuigi Microsofti uue tahvelarvutiga kaasnes üllatusesegune tunnustav kiitus, puudutas viimane raudvara, kuid mitte tarkvara. Kui Windows Phone 8 jookseb vaid väheste mobiilide peal, puudub vajalik positiivse tagasisideefekt selle tahtmiseks ka tahvelarvuti peale.
Lisades siia, et pärast Windows 8 turule ilmumist hakkasid Windowsi maailma arvutimüügi numbrid tõusu asemel hoopiski langema, tekib kahtlus, kas "kaheksast" saab kuulsale tarkvaravalmistajale saatuslik number?
Kaheksa needus ajab vanad kliendid otsima uusi kogemusi Androidi ja Apple'i pakutavast maailmast. Nende tagasisaamiseks on vaja tõelist innovaatilist IT-meelehead. Asjaolu, mille kohta võiks optimist arvata, et kuna mitte kunagi varem pole midagi taolist juhtunud, vahest siis on see alles tulemas. Pessimiste ärgem siia arvama laske.
Maailma suurimate kukkumise teema jääks puudulikuks, kui Nokia ja Microsofti kõrval jääks mainimata Apple. Millal tuleb see aeg kui küsimus algab sõnadega - kes oleks uskunud, et Apple...?
Loe rohkem põnevaid lugusid ERR teadusuudistest.
