TEST: Samsungi sülearvuti Series 5 Ultrabook
See duralumiiniumist (sama materjal, millest lennukeidki valmistatakse) masin tekitas meis ühtäkki huvi Samsungi arvutitoodangu vastu — kas tõepoolest suudab Lõuna-Korea elektroonikafirma jala ukse vahele saada ning panna vastu niisugustele suurtegijatele nagu Lenovo, HP, Apple ja teised, kirjutab Kahvel.ee.
Paraku jäi 9. seeria meile toona kättesaamatuks ning lõplikku hinnangut polnudki võimalik anda. Nüüdseks on aastake sellest ajast möödas ning lühikese aja vältel on Samsung oma tooteportfelli veelgi laiendanud.
Series 5 on ses mõttes tähenduslik, et tegemist on esimese Samsungi rüperaaliga, mis meie kätte on jõudnud, ning teisalt on tegemist ka esimese ultrabookiga, millega oleme pikemalt aega veetnud. Kuidas seade aga püstitatud ülesannetega toime tuli, selgub juba arvustuses.
Ultrabook?
Enne kui asuda asja kallale, tuleb meil üks asi selgeks rääkida: mida ultrabook endast üldse kujutab ning miks see on oluline?
Vastuse leiab aastast 2008. Jah, mööndustega võib öelda, et tänapäevase ultrabooki eelkäija on Sony Vaio TZ — sülearvuti, mis loobus DVD-lugejast ning oli erinevate lahenduste tõttu üpriski sale masin (2,25 cm paksune). Massidesse tõi niisuguse kohitsetud arvuti aga ei keegi muu kui Apple ning seda MacBook Airi näol.
Nüüdseks on selge, et Air oli, vaatamata mitmete kriitikute arvamusele, samm õiges suunas. See toobki meid tänapäeva. Üliõhukesest MacBook on saanud Apple'i sülearvutiportfelli esiklaps ja müügihitt ning konkreerivad PC-firmad vajavad midagi, millega vastata. Selleks vastuseks on Intelis välja töötatud platvorm, mil nimeks ultrabook.
Niisuguste üliõhukeste arvutite liigitamisel on aga omad reeglid. Nõnda peab räni (ilmselgelt) pärinema Inteli laborist ning kere maksimaalne paksus võib olla 1,8 sentimeetrit (14tollise ekraani korral 2,1). Ka peab nime vääriv arvuti põhinema Inteli ülisäästlikul CULV-platvormil — eesmärgiks on pakkuda vähemalt viietunnist kasutusaega. Viimane oluline kriteerium on seotud unest ärkamisega. See peab leidma aset vähem kui seitsme sekundiga.
Mis meile meeldis?
Kahvli nägemus õnnestunud disainist kõlab umbes nii: vähem on alati parem.
Siit ka esimene pluss Samsungile, kuna Series 5 ei riiva silma ning säravate jõulutulede lisamisega on end samuti suudetud vaos hoida. Olgugi, et suures osas on korpus kaetud alumiiniumpaneelidega ning kraabitud metall näeb tõepoolest hea välja, ei paku see samasugust jäikust, millega oleme nn unibody ehk ühest alumiiniumist "klotsist" lõigatud masinate puhul harjunud.
Välimise ilu teemadel tuleb esile tõsta ka klaviatuuri, mis on moodsa aja arvutitele omaselt chiclet tüüpi ehk iga klahv moodustab eraldiseisva saarekese.
Tippida on seeläbi mugav ning iga nupu teekond on peaaegu et ideaalne. Seda kinnitab ka asjaolu, et isegi pimesi kirjutades oli trükivigade arv Series 5 klaviatuuril minimaalne. Samas võib asi ka selles olla, et me oleme lihtsalt väga osavad.
Kui vajutada väljalülitatud olekus voolunuppu, kulub arvutil käivitumiseks täpselt 2,1 sekundit ja see, uskuge meid, on üks lahedamaid asju, mida võib täheldada kõikidel aparaatidel, mille sisemiseks andmekandjaks SSD-ketas.
Tavalisest unest tuleb Series 5 välja 2,3 sekundiga, lüües sellega ultrabooki kriteeriume peaaegu viie sekundiga. Samas ei kummita Samsungi arvutit SSD-ketastega seotud ruumiprobleem, mis tuleneb sellest, et liikumatu pind paratamatult maksab raha. Palju.
Seepärast ongi tavaline, et sellistest arvutitest leiab parimal juhul 256 GB mahutava seadme, eriti kallitest mudelitest 512. Viienda seeria traditsiooniline kõvaketas hoiab kuni 500 GB andmeid, kuid pöörlevatele osadele on abiks 16 GB ExpressCache'i välkmälu ja just nimelt see (oluliste failide paigutamine kiiresse sektorisse) võimaldabki antud sülearvutil olla ühteaegu kiire, pakkudes samal ajal piisavalt ruumi mõistliku raha eest.
Niisiis võime kompromissidest hoolimata öelda, et Series 5 (ja üldiselt ultrabookide) näol on tegemist siiski päris sülearvutiga.
Kontoritööks ja multimeediatöötluseks enam kui pädev Inteli Core i5 protsessor, DDR3 operatiivmälu, mida on 4 GB jagu, ja kiire 802.11n WiFi on kooslus asjadest, mida võiks leida paksudest ja nii-öelda "tõsistest" arvutitest. See siin on kõige ehedam tõestus sellest, et normaalsete näitajate jaoks ei pea tehnika inetu välja nägema. Ja kas me mainisime, et kõigele lisaks on Series 5 varustatud USB 3.0 pesaga?
Lõpetuseks ei saa me üle viienda seeria kaalust. Ütleme nii, et kui kord oled harjunud kaasas kandma 1,45 kg kaaluvat sülearvutit, siis vana hea töölooma peale tagasi minna on äärmiselt raske.
Ja see on üks ultrabookide tugevusi, mille vastu ei ole võimalik vaielda, kuna kaasaskantava arvuti ülemine kaalumäär peakski olema seal pooleteise kilo piirimail. Juhul kui see on rohkem, siis ehk oleks mõistlikum juba kaaluda lauaarvuti soetamist (tuginedes hinnangu andmisel kaalu-võimsuse suhtele).
Nii ja naa
Klaviatuuri all asetsev puutepadi on suur. See on hea. Ka on võimalik näiteks veebilehekülgi sirvida, kasutades selleks korraga kaht näppu. Seegi on iseenesest tore. Mis aga ei ole tore, on reaalsus, kuna sujuvusest me siin rääkida ei saa.
Ühtlased näpuviiped tõlgendatakse mingisugusteks imelikeks nõksatusteks ning paratamatult pidime leppima vanamoodsa "nupp all ja lohista" tüüpi kerimise või siis PgUp-PgDn klahvide kasutamisega. Midagi head pole öelda ka puuteplaadi all paiknevate nuppude kohta, mis on tehtud eriliselt jäigast plastist, läigivad ning teevad koledat häält, kui vajutada äärtele.
Vastakaid emotsioone tekitas ka displei, mis ei läigi ehk on äärmiselt meeldiv niisugustes kohtades, kus on palju segavaid valgusallikaid või siis otsese päikesevalguse käes. Värvidki olid Samsungi ekraanil meeldivalt elavad.
Probleem tuleneb hoopiski sellest, et meie meelest võiks 13tollise ekraani resolutsioon olla vähemalt 1440 x 900 pikslit (pakutava 1366 x 768 asemel). Vaatenurkade mängus ei kuulu Samsung just esiliigasse, kuid tavapärast kasutamist see ei seganud. Probleem tuleb ilmsiks üksnes siis, kui kasutada arvutit kõrvalistuja kohalt.
Ei lähe läbi
Viis tundi kasutusaega? Tegemist on ju ultrabookiga ehk kuidas üldse saaks tegelikkus lubatust erineda? Saab. Ja kuidas veel.
Põhimõtteliselt tuginesid meie toimetamised tavapärase infotehnoloogilise elupõletaja päevakavale — online-väljaannete sirvimine, videoklippide vaatamine YouTube'is, amatöörlike artiklite kirjutamine tarbeelektroonika teemadel... Ja niisuguse korduva mitteteadusliku "testi" tulemuseks oli maksimaalselt neli tundi (pluss mõned minutid) kasutust.
Tegelikult ei saa siin Samsungi süüdistada, kuna rumal on ju tarbija, kes usub kõike, mis on tehniliste näitajate voldikusse trükitud. See oli sarkasm, muide. "Live for Speedi" nime kandvat autosimulaatorit mängides tühjeneb aku umbes kahe tunniga.
Vaieldamatult halvima elamuse andis helisüsteem. Selle kirjeldamiseks võiks kasutada sõnu plekine, summutatud, ebameeldiv. Me tõesti ei kujuta ette, kelle meelest võis olla kõlarite asetamine arvuti põhja peale hea idee, kuid fakt on see, et säärane lahendus ei toimi.
Haavale soola raputab omakorda asjaolu, et klaviatuuri kohale on disainerid lasknud pressida terve augupeenra, mida võiks kasutada kõlarite hoiustamiseks. Õigemini, enne kui olime asja omal käel proovinud, arvasimegi, et helisüsteem on peidetud just nimelt selle võre alla.
Kokkuvõte
Mida siis arvata Series 5 Ultrabookist? 13,3 tolli on meie meelest ideaalne displei suurus ning kerge kaal ühes Core i5 protsessoriga viivad näo naerule.
Meele teevad mõruks aga keskmisest nõrgem aku ning mitmed pisiasjad nagu näiteks puudujääkidega puuteplaat.
Kui sa otsid endale absoluutselt parimat ultrabooki, siis Series 5 see ei ole (Asus Zenbook aga võib-olla küll). Nii et lõpuks taandub kõik tasakaalu leidmisele hinna ja hea välimuse vahel.
Samsung 530U3B-A01 tehnilised näitajad:
Inteli Core i5 2467M protsessor
13,3″ LED-displei (300nit)
4 GB DDR3 RAM
500 GB HDD + 16 GB ExpressCache
1 Gbit/s LAN
Intel 802.11a/b/g/n
Bluetooth 3.0
Kahvel.ee hinne seadmele: 6,2/10
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!