TEST: Samsung Series 7 Chronos – rafineeritud rüperaal
Sülearvutimaailm sügeleb parasjagu uute asjade puuduse käes. Netbookide vaimustus hakkab tahvelarvutite võidukäigu valguses raugema. Hetkel paistavad tootjad rõhku asetavat ultrabookidele – stiilse välimusega õhukestele, kergetele ja võimastele premium-klassi süleritele. Need aga on on kallima ja seega kitsama turu seadmed.
Aga ega Bugattide tootmine Wolkswagen Gruppi rikkaks ei tee, vaid ikka vanade heade odavate Golfide tootmine. Seega – kuidas oleks arvuti, mis on justnagu ultrabook, aga siiski pigem tavaline läpakas, ja ei jääks hinnalt kah kuskile kahe vahele? Palun väga, Samsung Series 7 Chronos on teie ees, vahendab Digitest.ee.
Ei ole kahtlust – tegemist on stiilse välimusega masinaga. Esipaneel on harjatud metallist, Samsungi logo stiilselt ja minimalistlikult külje peal. Arvuti on tuntavalt õhuke, aga mitte nii palju kergem kui oleks oodanud. Ühelt poolt lisab see siiski usaldusväärsust – metall on metall.
Samsung on juurutanud hunniku teste, mis nende arvutid läbima peavad, nagu 20 000 kaane kinni-lahti tegemist, paar nädalat külmas, paar nädalat kuumas. Füüsilise vastupidavuse suhtes meeldiks mulle isiklikult natuke robustsem ehitus, aga arvestades arvuti saledat disaini, ei saa väga nuriseda.
Nagu õhukeste ja kompaktsust hindavate arvutite puhul tavaks, ei leia arvuti tagant midagi kasulikku, kuna arvuti lahti tehes keerab ekraani serv ennast lauani välja. Külje pealt hargnevad juhtmed ei pruugi nii esteetilised välja paista, ent juhtmete ühendamiseks on "kõik pesad külje peal" lahendus igal juhul mugavam.
Lõviosa laienduspesasid resideeruvad vasakul tiival. Alustades tagantpoolt – Kensingtoni turvaluku pesa, vooluadapteri pesa, täismõõdus HDMI, võrgukaabli pesa, kaks USB 3.0 pesa, tilluke pistik VGA jaoks ning 3,5 mm peakomplekti pesa.
Mõned neist väärivad eraldi tähelepanu. Esiteks kohtvõrgu RJ45 pesa. Kuna õhukesele korpusele ei mahuks selline pesa ära, tuli midagi varrukast välja tõmmata, ja saadud lahendus on üpriski leidlik. Kuna võrgukaabli otsikul on kõik kontaktid ühel küljel reas ja teine külg on vajalik ainult pistiku fikseerimiseks, siis on see fikseeriv pool tehtud liikuv. Kui kaablit ei ole, siis on pesa kokku pakitud, kui tahad kaablit ühendada, lükkad fikseeriva poole korpusest välja, andes pesale õige kuju.
Väliste pildinäitajate ühendamisega käib alatasa kaasas igavene kemplemine. Kui arvutil on ainult HDMI, siis on projektoril ainult VGA ja kui arvutil on vaid VGA, siis nõuab uus televiisor vaid digitaalseid sisendeid. Sageli lubatakse arvutile vaid üks videoväljund, kusjuures viimase aja trend kipub rääkima VGA kui sureva standardi kahjuks.
Samsung on aga võtnud vaevaks raugast ühenduspesa oma minimalistlikule korpusele koos HDMIga ära mahutada. selleks on loodud tibatilluke pesa, kuhu saab pista arvutiga kaasa tuleva adapteri, millest omakorda paistab välja vana hea täismõõdus VGA.
Nende kahe hea uudise otsa tuleb aga väike tujurikkuja – 3,5 mm pistikuid heli jaoks on vaid üks. See tähendab, et korraga nii sisendi kui ka väljundi kasutamiseks peab olema üks seade, mis täidab mõlemat otstarvet ja kasutab selleks üht ja sama pesa – pistikul on siis traditsioonilise kolme kontakti asemel reas neli kontakti.
Kui väga üksikuid selliseid peakomplekte turul liigub, siis väliste kõlarite kasutamisel võib välise mikrofoni põhimõtteliselt ära unustada.
Paremalt tiivalt leiame optilise seadme, mis on ruumi kokkuhoiu tarbeks Windowsiga arvutitel harva nähtud slot-in tüüpi. Väljasõitvat sahtlit ei ole, vaid lihtsalt lükkad plaadi pilust sisse. Käivitumisel tegi lugeja uudseid robotlikke hääli, aga kui plaat hoo sisse sai, siis oli see üpriski vaikne. Siin on veel üks USB-pesa, seekord vanemat 2.1 tüüpi.
Arvuti esipaneelil on SD-kaardi lugeja, mille pesas kaitse ja ilu pärast mängumälukaart ees on.
Teine element, mille esiservalt leida võib, on pilu, kust kaant lahti kangutada. See disainielement on kujult huvitavalt sarnane MacBookidel nähtuga, mis vihjab ka pisut sellele, millise kliendigrupi poole Samsung oma toodet sihib.
Põhja alt midagi väga huvitavat ei leia. Kummijalad, Windowsi litsentsikleeps ja üksainumas lahti keeratav luuk. Et teada saada, mis selle luugi all on, ei pea olema just arvutitehnik, sest luugile on juba peale kirjutatud Memory.
Arvutil on 4 GB mälu küpsetatud emaplaadi külge ja selle luugi alt saab antud konfiguratsiooni puhul ligi 2 GB vahetatavale moodulile – ühtekokku oli seega 6 GB mälu.
Ebatraditsiooniliselt ei saa akut ühe lihtsa liigutusega arvuti põhja alt kätte. See võib tekitada kõhklusi võimalike aku tõrgetega seotud probleemide suhtes, aga Samsung õigustab otsust uue tehnoloogiaga, mis lubab, et ka pärast 1500 laadimist on aku mahtuvus veel 70% algsest.
Arvutikaas käib lahti üpriski raskelt, mis on hea. Ekraan ulatub korpuses päris serva lähedale, jättes kitsa raami, ja on väga hea resolutsiooniga, matt ja ere. Nüüd võiks Windows oma graafikat ekraani mõõdu järgi automaatselt seadistada osata, nagu Android.
Ikoonide ja teksti suurust saab küll käsitsi üles kruttida, aga mõned muud elemendid jäävadki kribuks. Vaatenurk on OK, alla-üles suunas tuleb moonutusi kergemini sisse, aga selle jaoks saab ju ekraani kallutada. Ekraani ülaosas on ka lihtne veebikaamera. Ekraani korpus on üsna õhuke, ja ekraani servast arvutit eriti tõsta ei julgeks. Painutamisel annab ekraan mõõdukalt järgi.
Chronosel on hiiglaslik touchpad. Et seda veel suuremaks teha, on hiireklahvid kolinud touchpadi alla – et neid kasutada, tuleb muljuda touchpadi alumistele nurkadele. Idee on iseenesest leidlik, aga kursori liikumise vastavus padil tehtud liigutustega on kohati kuidagi ebamäärane, ja kuna hiirenupud on ka sisuliselt puutetundlikud, siis võib klikkimisel tekitada kursori soovimatuid liikumisi. Touchpadil on multitouch-funktsioon, saab salvestada erinevaid žeste. Üldjoontes on kogu touchpad veel üks featuur, mis on oma olemuselt üsna macilik.
Klaviatuur on island-tüüpi, ma julgen oletada, et see peaks tähendama seda, et klahvid on nagu saarekesed oma alusplaadi peal. Tippida on üldjoontes mugav ja väga tänuväärselt on olemas ka eraldi numbriplokk, klaviatuuril on peenhäälestatava tugevusega tagantvalgustus.
Külma valgust kumab ka USB 3.0 pesadest, rõhutades tahtmatult veel selle standardi moodsust. Nooleklahvid on kaks korda kitsamad kui teised, mis peaks muutma need käsikaudu äratuntavamaks, aga et üles ja alla klahvid okupeerivad sama ruumi, mis muidu üks klahv, vajab pisut harjumist. Erinevaid funktsioone sisse-välja lülitavatel nuppudel on nurgal tilluke tuluke, mis näitab, kas antud funktsioon on sees.
Voolunupp on väga šikk ja selle kõrval on komplekt harilikke indikaatortulukesi. Vasakul pool klaviatuuri all on tilluke auk, mille all peidab end mikrofon. Ma siiani ei saa aru, miks see peaks hea koht olema, sest seal ju nühitakse klaiatuuri kasutades randmega peal ja kõik arvutisisesed helid kui ka klaviatuuriklõbin kostavad sisse. Ekraani serval koos veebikaameraga tundub palju loogilisem koht.
Arvuti komponentide komplekt on üldjoontes hästi tasakaalus ja vägagi suutlik. i5 seeria korralikum protsessor, 6 GB mälu, 1 GB mäluga eraldiseisev graafikakaart. Kõvaketas on klassikaline, vindiga, aga lisaks on kasutusel Express Cache. See on 8 GB suurune flash-mälu opsüsteemi operatsioonide kiirendamiseks. See ei ole sama kui eraldi SSD ketas ja opsüsteem ise on majutatud siiski vintkettale, aga Express Cache'ist tulenev kiiruse vahe kasvõi näiteks arvuti käivitamisel on siiski märgata. Arvuti töötab üpriski vaikselt.
Samsung on lisanud tarkvara poolest hüpikakna (mis soovitab tungivalt opsüsteemi taastamise plaadi teha, kuigi arvutiga on opsüsteemi plaat kaasas) ja Easy Settings rakenduse. Viimane on saanud ka oma funktsiooniklahvi kombinatsiooni.
Easy Settings pakub seda, mida nimigi väidab end tegevat – pakub lihtsaid seadistusvõimalusi, kus valdavalt ei muuda seadistused ühte konkreetset arvuti funktsiooni, vaid mingit funktsioonide kogumikku, et saavutada teatud üldkasutatavas keeles arusaadav eesmärk.
Siia on koondatud ka Windowsi visuaalsed seadistused ja saab pisut infot arvuti hetkeoleku kohta, kusjuures ka seda, kui palju CO2 arvuti parajasti tekitab. Ma julgen oletada, et see CO2 ei immitse arvuti ventilatsiooniavadest minu tuppa, vaid tegemist on spekulatiivse kogusega, mida Narva Soojuselektrijaam taeva poole köhib, et arvutile voolu pakkuda.
Chronos on aja ja kiiruse jumal, ja kiirust silmas pidades on see arvuti ehitatud – korralikul tasemel põhinäitajad, Express Cache funktsioon, õhuke ja pisut kergem disain kiireks kotti toppimiseks, kui hiljaks hakkad jääma. Lisaks ei jäta arvuti sind häbisse, kui viisakas välimus on küsimuseks.
Hinda vaadates ei saa öelda, et tegemist oleks eriliselt soodsa diiliga, aga arvuti on oma hinda väärt kui tasakaalustatud tervik. Masina puudused on üksikud ja konkreetsed pisiasjad, mitte midagi eriti põhjapanevat.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!