TEST JA PROOVIPILDID | Apple iPhone X: pigem eksklusiivne aksessuaar kui ratsionaalne tööloom
Esimene iPhone muutis tehnoloogiamaailma igaveseks. See muutis selle ihaldusväärseks ja tahetuks. See oli eksklusiivne tükk riistvara, mis tõmbas pilke ja pani inimesi seda tahtma.
Aja jooksul aga ei suutnud Apple enam innovatsioonirongi vedada, kaotades oma eksklusiivsuse. Heaks näiteks on viimased iPhone’id alates mudelist 6, millede visuaalne pool on jäänud täiesti muutumatuks.
Vähesed iPhone 7 või isegi 8 omanikud võivad rääkida lugusid sellest, et keegi oleks nende poole pöördunud sooviga nende uut telefoni näha ja katsuda. iPhone X-i kasutades on aga huviliste pilgud ja käed kiired tulema. Kas selline uudishimu on aga ka õigustatud või on tegu lihtsalt haibiga?
iPhone mudelinumbriga 10, mida tähistatakse roomapärase X-iga, on Apple viis näidata, kui ilusat telefoni nad on võimelised disainima.
Tegu on tõelise jõu ja ilunumbriga ettevõttelt, keda on aastaid süüdistatud vanadesse vormidesse kinnijäämises ning kelle üks suurimaid innovatsioone viimaste aastate jooksul on puutetundlik riba sülearvuti klaviatuuri ülaosas.
Kõigile, kes uusima iPhone’i esimest korda kätte võtavad, on hetkega selge, et tegu on ühe ilusaima disainiga telefoniga, mis kunagi tehtud.
Klaasist esi- ja tagakülg, poleeritud metallist küljed ning pea kogu esikülge täitev ekraan on küll 2017. aasta tipptelefonide peamised märksõnad, kuid Apple on need komponendid sättinud sellisesse harmooniasse, et lõpptulemus ei jäta ühtegi kasutajat külmaks.
Esimest korda kasutab Apple iPhone’is AMOLED-ekraani, mis on energiasäästlikum ning parema kontrastsusega kui LCD. Uus on ka ekraani resolutsioon, mis on varasematest mudelitest tihedam, kuid jääb konkureerivatele Androidi telefonidele ikka alla.
See pole aga kindlasti paha märk, vaid näitab seda, et Apple ei panusta numbritele vaid kasutajakogemusele ning teada on, et sellise suurusega ekraanidel ei erista silmad enam piksleid isegi Full-HD juures.
Vastupidiselt Google’i Pixel 2-le on Apple teinud telefoni disainides järelandmisi kasutajamugavuses. Kadunud on kodunupp ning sellega koos sõrmejäljelugeja. Tõsi, asemele on toodud uuenduslik näotuvastus - Face ID - mis Apple’ile omaselt ei ole midagi revolutsioonilist, kuid on kõige parem teostus olemasolevast tehnikast.
Esmane skännimine on väga kiire ja mugav. Samas uue turvasüsteemi igapäevakasutus on kohati harjumatu ja konarlik. Tunda on, et disainerid töötavad sooja kliimaga Californias, kus külma, sallide ja kõrge kaelusega joped on harv nähtus.
Meie kehva suusailmaga kasutavad aga paljud inimesed kõrge kaelusega jopesid ning see on üks hetk, kus näotuvastus hätta jääb. Pea Iga kord kui õues olles telefoni kasutada tahtsin, pidin oma näo asendit muutma või üldse kasutama koodi, et ekraani avada.
Teiseks on uus Face ID minu jaoks ikkagi aeglane võrreldes uusimate sõrmejäljelugejatega. Ajaks, mil iPhone 8 omanikud juba soovitud programmi avavad, on Face ID alles ootamas, et sa ekraani alt üles libistaksid koduekraanile pääsemiseks.
Viimane on liigutus, mille Steve Jobs oleks telefoni disainides ära keelanud. Näotuvastus peaks töötama nii, et taskust võttes ja näo ette asetades peaks see kohe koduekraanile avanema, mitte ei peaks vajama veel ühte tõmmet üle ekraani, et soovitud kohta jõuda. Täpselt nagu kodunupuvajutus ennevanasti seda tegi.
Vähemalt võiks olla võimalus see niimodi seadistada neil, kellede jaoks lukuekraanil olevat teavitused nii olulised ei ole. Selle kõige kõrval loodan samas, et Apple jätkab Face ID parendamist ning sarnaselt esimese Touch ID-ga suudetakse uuemad versioonid juba paremaks, kiiremaks ja mugavamaks teha.
Tark- ja riistavaraliselt on iPhone X peaaegu sama, mis on paar kuud tagasi välja tulnud 8 ja 8 Plus. Kiire, lihtne ja sujuv. Tarkvaraliselt ainukesed suuremad muudatused on disainist tingitud.
Kodunupu puudumisel on suur roll erinevatel libistamisfunktsioonidel. Näiteks koduekraanile jõudmiseks tuleb ekraani altservast üles tõmmata - liigutus, mis teistes iPhone’ides kiirseadete lehe nähtavale tõi. Kiirseaded leiab X-il aga paremalt ülalt alla tõmmates. Teavitused aga vasakult poolt sama liigutust tehes.
Kõigi nende lahenduste tutvustamiseks on telefoni üles seades Apple vajalikuks pidanud õpetust näidata. Ka see on midagi, mida mina oma iPhone’i-kogemusest varem ei mäleta. iOS on alati olnud piisavalt intuitiivne ja kergesti hoomatav, et selliseid tutvustusi pole varem tarvis olnud.
Eelmise generatsiooni iPhone’i kasutajana ajasin ma mitmeid kordi liigutusi sassi ning ei tundnud sarnast äratundmisrõõmu, mis varem uute Apple’i seadmetega tundnud olen.
Tarkvaralisi otsuseid mõjutab ka ekraani ülaosas olev “väljalõige” eesmise kaamera ja Face ID sensorite jaoks. Tänu sellele on kellaaja ning wifi-, bluetoothi- ja akunäidikute jaoks vähem ruumi ning nad on tõstetud ekraani nurkadesse.
Mind ennast häiris kõige rohkem akunäidiku muutus, mis enam ei kuva protsente ning näitab neid vaid kiirseadete lehel. Akust rääkides on aga iPhone X-i sees peituv energiaallikas küll suurema mahutavusega kui iPhone 8 Plusi oma, kuid tänu suuremale ekraanile peab viimasest natukene vähem vastu.
Kaameravaldkonnas on iPhone X taas väga sarnane oma sõsarmudeli 8 Plusiga. Taas on kasutuses 12-megapikslised sensorid, milledest ühe ees on lai- ja teise ees teleobjektiiv.
Kui laiema objektiivi konstruktsioon ja omdused on mõlemal mudelil täpselt samad, siis muudatused peituvad just teleobjektiiviga kaamera juures. Nimelt on X-i puhul lisatud sellele optiline stabilisaator ning kasutusel on suurem f/2.4 ava.
Tänu sellele on iPhone X-i teleobjektiiv kasutatav ka kehvemates valgusoludes ja portrait-režiim ei näe pimedas nii kole välja. Üldiselt just vähese valguse puhul on iPhone’i kaamera konkurentidest parem. Küllap on oma roll seal mängida ka Apple’i tarkvarainseneridel, kes on suutnud leida hea balansi müraeemalduse ja pildi detailsuse vahel.
Heades valgusoludes on iPhone sarnaselt teiste tipptelefonidega väga heade värvide, detailsuse ja dünaamilise raadiusega. Samas on minu jaoks selle aasta telefonidest kõige meeldivama pildiga Pixel 2, mille piltidel oli pisut suurem dünaamiline ulatus.
Samas Pixel 2 ees on uue iPhone’i eeliseks teise kaamera olemasolu, tänu millele on iPhone’i portrait-režiim tõetruum ja mitmekülgsem. iOSile on väga kihvt programm nimega Focos, millega saab pildi udustamist veel eriti täpselt sättida ja taustaefekti kontrollida.
Üldiselt kaameratest rääkides on suurem osa tänapäeva tipptelefone piisavalt head, et kompaktkaameraid harrastajad ostma ei peaks. Sama kehtib ka iPhone X-i puhul. Kahju on ainult sellest, et Apple on oma kaameraeelise konkurentide ees kaotanud ja juhtpositsioonil nad selles vallas enam pole.
Kokkuvõtvalt on uus iPhone X mõeldud neile, kes eelistavad töökindla Škoda asemel Porsche Cayenne’i, et sellega massist eristuda.
See tasub osta juhul, kui soovid kindla peale kõige ilusamat ja paremat telefoni, mis müügil, kuid selle juures soovid ka näidata, et sul on võimalus selle eest välja käia üle 1100€.
Seda viimast just seetõttu, et põhimõtteliselt sama telefoni saab ka alla 1000 euro eest, ostes iPhone 8 Plusi, rääkimata konkureerivatest Androidi telefonidest. Just see hinnafaktor teeb iPhone’i taas eksklusiivseks ja pilkupüüdvaks, kuid suhu jääb ikkagi maik, et midagi erilist sa selle raha eest siiski ei saa.
Eesti edasimüüjad pakuvad hinnavaatlus.ee andmetel 64 GB andmeruumiga X-i hetkel alates 1145,7 euro eest ja 256 GB andmeruumiga 1318,27 euro eest. X on ka esimene iPhone, mille baashind on vähemalt 1000 USA dollarit või eurot.
