„Hua... misasi?“ küsivad nad, pakkudes, et tegemist on mingi Hiina toodanguga, kirjutab AM.ee.

Nii on. Aga seda Hiina toodangut ei maksa enam ammu alahinnata. Alles hiljuti testisime Meizu'd, Huawei P8 on samamoodi proovinud lati seada iPhone'i kõrgusele. Ja see on neil ka P8 puhul suures osas õnnestunud.

Kasvõi välise bling-efekti poolest on Huawei peaaegu et isegi natuke üle pingutanud. Vaatame näiteks seda karpi, milles uus Huawei P8 meie kodudesse jõuab. Peaaegu ulme – see on plastmassist, avaneb ülevalt ja spetsvutlarisse on telefon peidetud serviti.

Eraldi karbikeses on valge toiteadapter, USB-juhe ja kõrvaklapid. Teine väike vutlar sisaldab dokumentatsiooni. Elegantne, aga eks see annab ka telefoni 450-eurosele hinnale mõned eurod juurde.

Luksuslikkust ja elitaarsust on näha ka telefonis endas lisaks karbile.

Välimus

Ega Huaweigi pole erand, P8 on samamoodi unibody metalli ja plastmassist vaheribadega nagu Apple'i telefonidel kombeks.

Koostekvaliteet tundub väga eeskujulik: ka SIM- ja microSD-kaardipesade luugid on kindlalt kinni ja käe all ei logise või nagise midagi. Nupud on vasakul küljel ja metallist. Kaks kõlarit on all.

Stereoelamuseks video vaatamisel pole all küljel asuvad kõlarid just kõige paremad, sest mis stereoefekti see ikka annab, kui telefoni küljele keerates jäävad kõlarid hoopis ühele küljele.

Ekraan on kohe karbist võttes kaetud juba kaitsekilega. See kogub sõrmejälgi. Samas on ekraan kaitstud ka kriimustuskindla Gorilla Glass 3 kattega – kui julged, võta kile maha ja kasuta naturaalselt.

Ekraan on peaaegu nuhvli mõõtu – 5,2-tollise diagonaaliga ja paksus jälle mõnusalt õhuke – 6,4 mm. Tänu metallist korpusele pole kartust, et nii õhuke telefon painduks või murduks, aga mine tea. Jäi katsetamata.

Sisu

Android on küll Android, kuid ka Huawei on üht-teist siin kohendanud. See on EMUI, kohendatud Androidi versioon, mis siiski kannab Android 5.0 põhiomadusi.

Stiilsemaks on tehtud teavituste rippmenüüd, Meizuga sarnaselt on eemaldatud eraldi äppide leht ning kõik rakendused kuvatakse ja installitakse kohe avaekraanidele.

Äppidest on integreeritud üks booster ehk telefonikiirendaja, mis jälgib mälukasutust ja pakub välja liigse sodi kustutamist ning telefoni kiiremaks muutmist. Esimestel nädalatel testides oli see muidugi üsna üleliigne, sest kiire kaheksatuumalise protsessori ning kolme gigabaidi sisemise mäluga lippas kõik nagu linnulennul.

3 GB mälust kasutati jooksvalt kõige rohkem 1,5 GB ja sooviti palju õnne – kõik on ressursside osas parimas korras. Trennitegijatele on ka Huawei poolt valmis pandud eraldi äpp, kui oma eelistust pole.

Android 5.0 Lollipop ja liides EMUI 3.1 töötavad kiiresti ja jätavad puhta, lihtsa ja lakoonilise iOS-i mulje.

Kaamera

13-megapiksline tagakaamera on suhteliselt kiire ja mitmete kasulike lisafunktsioonidega – optiline stabilisaator, LED-välk (kahe LED-iga), autofookus, Full-HD video jne.

Kui pildistad paigalolevaid asju, on abiks tarkvaraline iseteravustamine mitme täiendava kaadriga, mis hiljem kokku monteeritakse, et pilt saaks kirkam – Huawei kaamera ise teatab aeg-ajalt, et nüüd hoia telefon edasi paigal, teravustame pilti.

Need tarkvaralised lisavidinad teevad telefoni aeglasemaks – ootamatutes olukordades võib hetk niimoodi tabamata jääda.

Eks proovisimegi ühe hämaras lähivaates klõpsuga, kuidas see käib. Tulemus oli selline.

Muide, Huawei sensor pidavat kasutama ka nelja elemendiga piksleid, kus lisaks traditsioonilistele RGB-elementidele on üks valge täpp ehk WRGB. See andvat rohkem valgussügavust: heledust hästivalgustatud tingimustes ning vähem müra hämaras. Telefonil on eraldi võimas pildiprotsessor, mis ei jää oma võimsuses alla peegelkaameratele.

Andmeside

Veidi oli probleeme Bluetooth-stereokõlarite lisamisega, aga kui korra paaritamine õnnestus, siis edaspidi oli kõik korras.

WiFi oli nagu ikka – b, g ja n (ei mingit ac-d). LTE ehk 4G levi kohta pole midagi halba öelda: paberite järgi oli 1800 MHz peal 4G tugi olemas, kuid tundus, et ka 800 MHz peal (siseruumides) levis 4G. Mõnedes riikides ongi 800 MHz toetatud, eks ilmselt ka Eestis.

Heli

Nagu juba öeldud, on kõlarid Huaweil telefoni all kõrvuti. Püstipidi vaadates on kõik korras, aga külili keerates ja videot vaadates pole see enam normaalne stereoheli, sest kostab vaid ühest küljest.

Samas on Huaweil väga puhas ja vali heli. Nii kõlaritest muusikat mängides kui HD-telefonikõnet tehes. Need on ühed parimad kõlarid üldse.

Aku

Õhukesel telefonil on oma hind – mitte ainult eurodes, vaid ka akukestvuses. Huawei on paigutanud alla 7 mm paksusesse telefoni 2680 mAh aku, mis Full HD ekraaniga kestab napilt päeva. Oli hetki, kui koju jõudes tuli kohe juhe sappa panna - enam magamaminekuni aku vastu ei pidanud.

Rahulikel päevadel, kui telefoni multimeediat nii tihti ei kurnanud, võis laadimiseta kuni hiliste õhtutundideni vastu pidada, aga siis teatas telefon keset õhtut juba kriitilise 7% tasemeni jõudmisest ja soovis lülituda ülisäästlikku režiimi ilma andmeside ja erilise graafikata.
Foto: tootja

Testid ja jõudlus

Huawei P8 tundus pealtnäha väga kiire ja korralik. Palju mälu, kaheksa tuuma – eks see määrabki hea jõudluse. Samas polnud kiirustestide tulemused kõige paremad – Meizu M1 Note'i järel langes Huawei kõigi aegade edetabelis 11. kohale. Aga asi seegi.

Jõudlustestide tulemused:

Quadrant – 14255 p
Linpack – ei tööta
Geekbench 3 – 3422 p
AnTuTu Benchmark – 47105 p
Pi 2M komakohta – 4,13 s
Vellamo Multicore – 2033
PCMark Work performance – 4428 p

Mida siis teha – osta?

Jah, osta võiks küll. Juhul, kui 450-eurone hind ei kohuta.

Kiire, stiilne, hästi disainitud ja korralik telefon võiks igapäevakasutuseks sobida, aga aku võiks nautke kauem kesta. Kuidas siis nii, et õhtul pikalt väljas olles peab hakkama muretsema oma kätesaadavuse pärast? Seda ei tohi olla.

Loodetavasti Huawei teeb järgmise (P9?) mudeli juures aku osas parendusi. Muus osas tundub kõik juba peaaegu et parim.

Nuhvel/nutitelefon Huawei P8
Hind: ca 450 eurot
Tehnilisi andmeid vaata lähemalt tootja kodukalt