TEST: HTC nutitelefon Sensation XL
HTC on meie jaoks mõneti sümboolse tähendusega telefonitootja. Aasta oli siis 2009 ning mudeli nimeks Magic — tegemist oli esimese Androidil põhineva telefoniga, mida hakati Eestis ametlikult müüma. 528 megahertsise Qualcommi protsessoriga varustatud nutifon hoiaks end tänapäevaste kahetuumaliste musklite eest ilmselt kiivalt varjus, ent ühes asjas ei pea vanakenegi häbi tundma. HTC teab, kuidas telefoni ehitada. Magic pani aluse niisuguste androiditelefonide armeele, mis lihtsalt tundusid õiged. Oli selle põhjuseks materjalivalik või kriginavaba konstruktsioon, teatavale kvaliteedile sai alati kindel olla, kirjutab Kahvel.ee.
Kui Magicuga oli varem Qteki nimega laineid löönud ettevõttel võrdlemisi lihtne turule tulla — konkureerivad seadmed lihtsalt puudusid -, siis tänasel päeval on asjalood oluliselt muutunud. Kuigi nii iPhone kui ka Windows Phone ajavad tublisti oma liini, on vähemasti Eesti turul nutitelefoni sünonüümiks saanud Android — mis on ka mõistetav, kuna üksnes sel platvormil on vähemasti praegu võimalik pakkuda niisuguse hinnaga riistvara, mis oleks tavatarbijale atraktiivne.
Vaatluse all olev Sensation XL kuulub küll kõrgemasse liigasse, ent see ei muuda tõdemust, mille kohaselt on erinevad rohelise robotiga varustatud telefonid jõudsasti vitriine vallutamas ning "harju keskmise" telefoniostja jaoks on valik seeläbi ääretult mitmekesiseks ning keeruliseks tehtud.
Riistvara
Enne, kui asume klassikalisi näitajaid lahkama, on mul kohustus mainida üht — olgugi et XL on füüsilise poole pealt tõepoolest suur, ei ole pindala tema suurim müügiartikkel.
Selleks on hoopiski tuntud uue maailma produtsendi ja muusikamehe Dr. Dre isikupärased kõrvaklapid. Beatsi nime kandev tootesari hõlmab eneses mitmeid pisikesi mürasummuteid ning Sensationi puhul ka "spetsiaalset ekvalaiserit", mis muudab just nimelt sellest telefonist kuulatava muusika eriliselt mahlakaks. Väidetavalt.
Kõik oleks justkui ilus ja tore, kui me polnuks avastanud üht häirivat pisiasja. Meie testkomplektist puudusid paljuräägitud Beatsi kõrvaklapid. Ah et miks me ei hinnanud helikvaliteeti oma koduste Sennheiseritega? Väga lihtsal põhjusel. Beatsi klapid kuuluvad Sensation XLi komplekti, nad on osa müügipakendist ja oluline müügiargument.
Aus ülestunnistus on tehtud ning nüüd on aeg paras telefoni enesega tutvumiseks. Ütleme selle nüüd ja kohe välja: HTC Titaniga 4,7tollist displeid jagav Sensation XL on pirakas. Samas on ta võrdlemisi õhuke, üldiselt meeldiva koostekvaliteediga (sellest pisut hiljem) ning mis peamine, ühe käega kasutatav.
Huvitaval kombel on suurema pinnaga kahanenud reaalsete pikslite hulk. Nimelt on Sensation XLi mõttelisel eelkäijal, tavapärasel Sensationil qHD displei. XList leiame aga WVGA tüüpi paneeli (800 x 480 punkti). Õnneks ei hoidnud väiksemad numbrid ära meeldivat üllatust — vähe sellest, et üldjuhul polnud üksikute pikslite eristamine võimalik, oli värvustasakaal meie maitse jaoks täpselt paigas. Puudusid ülepaisutatud ning "põletatud" värvid, millega oleme mitmede OLED-tüüpi ekraniga seadmete puhul nii hästi harjunud.
Sügavamalt sisimast leiame Sensation XList ühetuumalise ja 1,5 gigahertsise MSM8255 protsessori, 768 MB vahemälu, 8megapikslise fotoka ning 16 GB jagu ruumi failide hoiustamiseks. Tegelikkuses hõljub viimane arv kuskil 12 gigabaidi kandis ning potentsiaalne ostja peab arvestama sellega, et sisemist mälu pole võimalik laiendada — nii operatsioonisüsteem ise kui ka kõik su fotod, videod ja rakendused peavad mahtuma siia ära.
Muuhulgas on Sensation XL varustatud WiFi b/g/n'i ning Bluetooth 3.0ga. Seadme laadimine ja andmevahetus käib üldjuhul microUSB pesa kaudu ning kuigi multimeedia jagamiseks saab kasutada DLNA profiili, ei leia telefonist enesest ühtegi füüsilist HDMI pesa digitaalse materjali edastamiseks.
XLi esikülge täiendavad 1,3 megapiksline kaamera ning valgus- ja lähedussensor. Riistvaralist külge kokku võttes oleme sunnitud oma esmavaimustust kahandama. Nimelt on suure Sensationi tootmisel juhtunud midagi kummalist, kuna telefoni tagakülge lähemalt uurides selgus, et fikseeritud tagakorpuse ning XLi raami vahele jääb pisike tühimik. Jah, see ei pärssinud ei kõnede tegemist ega isegi häirinud meid kasutuse käigus, kuid ettevõtte, mille sünonüümiks võib pidada tootekvaliteeti, kallima otsa seadmest oodanuks me midagi enamat.
Tarkvara
Kuigi HTC tootevalikusse kuuluvad mitmed Windows Phone'i platvormil põhinevad seadmed, on Sensation XL läbi ja lõhki androidlane — alates operatsioonisüsteemile iseloomulikest puutetundlikest nuppudest seadme esiküljel ning lõpetades versiooninumbriga 2.3.4, mis viitab Gingerbreadile.
Meeldigu see meile või mitte, ent ümbertehtud kasutajaliidesed on nii-öelda omatoodete (Nexuse seeria on sisuliselt erandlik) puhul kujunenud standardiks. Nõnda ka käesoleva telefoni puhul, kust leiame HTC Sense 3.5 nime kandva "rüü".
Ühest küljest on see muidugi positiivne, kuna niimoodi on võimalik tootjatel ning isegi üksikutel seadmetel võimalik paremini eristuda, puriste säärane aheldatus millegi mittestandardsega tõenäoliselt aga morjendab. Ja ses suhtes polegi siin võimalik ainuõiget järeldust teha, kuna operatsioonisüsteemi iseärasuste ning modifikatsioonidega peab tarbija eelnevalt arvestama ning valima just nimelt selle seadme, mis tema vajadustega kõige paremini ühtib.
Sense 3.5 on ilus ning funktsionaalne. Võrreldes tava-Gingerbeadiga leiab Sensationi lukuekraanilt otseteed erinevatesse populaarsematesse rakendustesse (kaamera, brauser, telefon). Ka kostitab HTC meid erisuguse silmailuga. Nii on näiteks ilmateadet kuvava rakenduse lahutamatuks osaks kolmemõõtmelised pilved, veepiisad ja muu säärane, mis iseenesest peaks muutma niivõrd tehnilise seadme kasutaja jaoks sõbralikumaks ning mis seal salata — ka ilusamaks!
Osade arvates on sellise asjade üleilustamise puhul tegemist ressurside raiskamisega ning nihkes prioriteetide väljendusvormiga. Me aga usume, et vaatamata ainutuumalisele protsessorile on Sensationil piisavalt musklit, et graafiliste elementide manamisega toime tulla, erinevate rakenduste jooksutamisest rääkimata. Näiteks kaamera avaneb kiiresti ja pildi tegemine kulgeb murevabalt. Veebi sirvimisel ei esine tüütuid mõttepause ning tänu mõnes mõttes kolossaalsele ekraanile on suisa lust lugeda uudiseid või vaadata erinevaid videoid.
Mitmel korral võis Sense 3.5 puhul täheldada, et olgugi mõne toimingu täitmine nõudis soovitust pisut enam aega, ei kaasnenud mõttepausidega jõnksutamisi kasutajaliidese kuvamisel. Meile jäi mulje, justkui telefon mõelnuks taustal kõigepealt oma sammud läbi ning kasutajale kuvatakse need üksnes siis, kui pilt on selge ning vajaminev ressurss tõrgeteta kasutuseks olemas. Ja kui päris aus olla, siis selline voolavus omab suurt tähtsust hinnalisema mulje loomisel.
Mainimata ei saa jätta ka HTCle omaseid widgeteid. Vähe sellest, et pea kõik neist näevad siiralt kaunid välja, on valdav enamus piisavalt viimistletud, et vajadus Android Marketis tuhnimiseks puudus meil täielikult. Ilmekaks näiteks võib tuua ilmateate-, e-maili-, kalendri- ja fotovidina.
Kaamera
Sensation XLi f2.2 objektiiviga 8megapiksline tagant valgustatud sensoriga kaamera oli kohe päris kindlasti suurim üllataja HTC piraka telefoni juures.
Vähe sellest, et ilustatud kasutajaliides tegi pildistamisegi lihtsamaks ja mugavamaks, oli kogu rakendus nobe. Väledust võis täheldada nii pildi tegemisel, fookusseerimisel ja efektide lisamisel.
Pimedas pildistamiseks on seadme tagaküljel kaks valgusdioodi, ent meie arvates aitab kvaliteetse pildi saavutamisel enam kaasa kõnealuse sensori tüüp. Loomulikult teeb pseudovälk pildistamise ka pilkases pimeduses võimalikuks, kuid hämarates oludes suure plaani tabamisel pole sellest just erilist kasu.
XLi videokaamera vastandub statsionaarvõtteid harrastavale kolleegile aga vaat et täielikult. Niipea kui olud õige pisut pimedamaks lähevad, on video värvusbilanss kehv, teravus puudulik ning digimüra ilmne. Ka suudab Sensation riistvaraliste piirangute tõttu talletada liikuvat pilti üksnes 720p formaadis.
Vastukaaluks kehvakesele videopoolele on Sense 3.5 ehk Sensation XLi fotogalerii suurepärane. Argisest Androidist erinevalt ei kuvata fotosid mitte ruumilisust taotlevas keskkonnas, vaid tagasihoidlikus ja iOSile sarnanevas ruudustikus.
Kokkuvõte
Kui sulle meeldivad suured telefonid, siis tõenäoliselt leiad Sensation XLga kiiresti ühise keele. Samas tuleb seadme hankimisel arvestada mõne kitsaskohaga.
Üheks selliseks on aku — jah, tänapäevase nutitelefoni puhul on ühe päeva jagu kasutusaega igati okei näitaja, kuid meile tundus, et XL oli tavapärasest agaram lühendama akunäidiku pikkust. Ka ei suudetud vähemasti Kahvel.ee tiimis täielikult harjuda puutetundlikke juhtnuppudega, mille järjekord (kodu, menüü, tagasi, otsing) oli võrreldes näiteks Samsungi või Sony Ericssoni (tagasi, kodu, menüü) populaarsemate seadmetega harjumatu.
Pikema uurimise käigus avastasime, et akukaane kinnitamisel ilmunud pragu oli omane üksnes meie kasutuses olnud telefonile ning tõenäoliselt oli tegemist tootmispraagiga, kuna alternatiivsel seadmel me niisugust defekti ei suutnud tuvastada. Ja see on ka mõistetav, kuna XLi üldpilt on veenev — käes hoides ei teki hetkekski tunnet, et miski võiks hakata logisema või hullemgi veel, küljest ära kukkuda.
Puristi jaoks on igasugune ümbertegemine absoluutselt vastuvõetamatu, kuid tegelikkuses teeb Sense 3.5 Androidi selle legendaarse "tavakasutaja" jaoks tunduvalt atraktiivsemaks ja sõbralikumaks ning pakub seejuures täiendavat funktsionaalsust.
Sensation XL ei pruugi olla küll perekonna armastatuim, kuna viimasel ajal on HTC tehasest tulnud uusi telefone kui laudu saekaatrist, kuid sellest hoolimata on ta üks visamaid lapsi. Mälukaardi puudumist saaks ju pidada miinuseks, kuid khm, iPhone läheb sama "puudujäägiga" vägagi hästi kaubaks. Kui saaks nüüd need neli ekraani all olevat nuppu tulevastes telefonides veelgi kasutajasõbralikumaks teha, oleks tulemus juba väga hea.
Miinused: Video, sõnastik eestikeelsel klaviatuuril, aku.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!