TEST: HP tahvelsülearvuti ehk liha + kala = lahja liha

Arvuti valimine läheb tänapäeval üha keerulisemaks, sest põhimõtteliselt teevad samu asju nutitelefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid, kuigi igaüks veidi omamoodi. Mida siis arvata tahvli ja sülearvuti ristsugutisest?

Tahvelarvutite pealetung alates iPadi tulekuga 2010 kevadel on arvutimaastikku kardinaalselt muutnud. Tehti ju detsembris Eestiski omalaadne rekord, kui inimesed ostsid rohkem tahvel- kui sülearvuteid. See trend ongi kõige rohkem peavalu teinud tavapäraste sülearvutite tootjatele, kelle kaupa lihtsalt enam eriti ei osteta.

Kui sa aga oled aastaid kasutanud truult teeninud sülearvutit, võivad sellised uudised kimbatusse ajada. Kõik ostavad tahvleid – kas ma peaks ka? Kas sellega “tööd” ka teha saab?

Sellist kimbatust silmas pidades on HP teinud oma mudeli uute tooteseeriasse, mis on hübriid tahvelarvutist ja sülearvutist.

Forte võttis ette eelmise aasta lõpus välja tulnud tahvelsüleri HP Envy x2. Loe edasi ja uuri, mida selle ristsugutisega teha saab ja mida mitte.

Ühe kaasaskantava arvuti puhul – olgu ta tahvel või sülearvuti – on väga oluline ikkagi see, et ta kaasas kandmisele vastu peaks. Envy x2-l on hõbedasest alumiiniumsulamist kere, mis ütleb kohe eemalt: “Mina jään enesele kindlaks, ei paindu ega nagise!” Korraliku ehituskvaliteediga korpus on hübriidarvuti puhul tähtsamgi kui tavalise puhul, sest seda tuleb ju lahti võtta ja kokku panna, mis tähendab rohkem kulutamist kui muidu.

Envy x2 ekraani ja korpuse ehk klaviatuuriosa liitekoha keskel on liuglev lüliti, mis lukustab mehhaaniliselt kaks osa kokku. Konstruktsioon tundub üsna lollikindel ja vastupidav, mille puhul ei ole karta juhuslikku “eraldumist”. Lüliti on isegi esialgu liiga tugev, nii et seda lahti kangutada tundub liiga tegemisena, kuid see tuleb pikemas perspektiivis masinale ainult kasuks.

Ka klaviatuur on sellest klassist nagu kallimad tavakasutaja sülearvutid. Eraldiseisvad klahvid (HP ütleb: island-style) on piisavalt tugeva ja kõikumatu käiguga, s.t ei hakka ilmselt ka pikema kasutuse järel logisema. Puuteplaat see-eest tekitab küsimusi, sest see registreerib “klikke” korraga kogu plaadi ulatuses ja ka allosas eraldi nupuribal. Vahepeal kipub seetõttu metalne plaat tegema “klikkideks” ka puudutused, mille eesmärk see polnud.

Alumise osa ehk klaviatuuriga kere küljes on ka Envy x2 pordid, mida on kasinalt. Kaks USBi, HDMI, heliväljund ja ühendus aku laadimiseks. Lisaks leiab väga veidrast kohast ka microSD mälukaardi pesa. Selleks tuleb ekraaniosa kas eemaldada või kokku voltida, arvuti taga liitekoha all paljastub mälukaardi pesa. Kui USB ja HDMI ajavad põhilise vajaduse ära, siis sülearvutile tahaks vahel ka võrgukaabli järgi panna – paarsada Mbit/s internetti üle õhu veel ei saa. Seda aga Envy x2 ei paku.

Põhjus, miks ekraaniosa külge midagi ühendada ei saa, on muidugi aimatav.

Kui Envy x2 osadeks võtta, jääb lauale üks ekraan ja üks portidega klaviatuur. See on ka Envy x2 suurim puudujääk: tahvlina kaotab arvuti palju rohkem kui vaid klaviatuuri. Kui ühendada arvuti külge mõni USB vidin, näiteks väline hiir, mälupulk, kaamera, telefon või 4G modem ning siis ekraaniosa eemaldada, kaotavad kõik need USB pordid muidugi mõtte. Kätte jääb ainult ekraan, kus on küll töötav Windows, kuid ei ühtki lisavõimalust.

Seega tundub ekraani eemaldamisel, et kui arvuti on justkui kirvega pooleks löödud, on ka tema töövõimekus kirvega poole nõrgem.

Põhjus, miks ekraaniosa külge midagi ühendada ei saa, on muidugi aimatav. Kui see varustada sarnaste portidega nagu sülearvuti, muutuks see ilmselt palju raskemaks, alumine klaviatuuriosa aga palju kergemaks. Ja sellise tasakaalujaotusega komplekti oleks sülearvutina lauale panna päris raske, ilma et ta ümber ei kukuks.

Mis siis Envy x2-ist järgi jääb, kui kätte võtta ainult ekraan? Piiratud võimalustega tahvelarvuti.

Süüvigem korraks tehnilisse detaili. Tavalistes sülearvutites pakub korralikku jõudlust tavaliselt Inteli x86 arhitektuuril protsessor (nt i3, i5 või i7), mille miinuseks on suur voolutarve ehk kiire aku tühjenemine. Tahvlites on aga üldjuhul kasutusel ARM-protsessorid – nõrgema jõudlusega, kuid väga soodsa energiatarbimisega, mis lubab tahvlit näiteks päev läbi kasutada. Kompromissi aku kestvuse ja jõudluse kohapeal teeb kolmas võimalus: Inteli Atom protsessor (mis on ka tegelikult x86 tüüpi). Just seda, 1,8 gigahertsist Atomid kasutab HP Envy x2.

Kui Envy x2 on ühes tükis, kestabki aku umbes 14 tundi – see on nagu tahvelarvuti aku sülearvutis. Tahvlina peab ekraan üksi vastu aga 6-7 tundi. Võrdluseks kestab Google Nexus 10 aku üle 7 tunni, iPadil aga 9-10 tundi.

Envy x2 plussiks on täisfunktsionaalsusega Windows 8, mitte nõrgem ja segadusseajav Windows RT. See tähendab, et masinas töötavad kõik Windowsi programmid, mida Windowsilt tahta võib.

Kuid praktikas tuleb jällegi mängu Atom protsessor, millel pole eriti nõudlust. Täis-HD video vaatamine on hüplev. Joonistamisapp, mida võiks olla tahvlis näpuga mõnus kasutada, oli uskumatult aeglane, sest arvuti ei suutnud kuidagi näpuga järge pidada.

Windows pakub ka tuntud krutskeid. Envy x2 sisaldab näiteks Beats audio väga häid kõlareid, kust Windows esialgu ei väljasta ühtegi piiksu. Selliste vigade puhul aitab muidugi Windowsi restart.

Kokkuvõttes on tegu siis ühe kerge ja suurepärase akuga sülearvutiga, millel on veider omadus: eemaldatav ekraan. Tahvlina ei suuda Envy x2 konkurentide kõrvale tõusta, sest aku tööiga on lühem, protsessor nõrk ja USB-portide näol lisavõimalused kasutud.

HP Envy x2
Protsessor: 1.80GHz Dual core Intel® Atom™
OS: Windows 8
Ekraan: puutetundlik 11,6-tolline 1366x768 IPS
Mälu: 2GB DDR2
Andmekandja: kuni 64GB SSD, võimalik laiendada microSD kaardiga
Graafikakaart: Intel GMA
Kaal: kokku 1,4 kg, tahvlina 0,71 kg
Kaamerad: ekraani taga 8 megapikslit, ees HD veebikaamera