Telefonipettused: miks ei tasu tundmatule numbrile tagasi helistada
"Näh, juba panigi toru ära. Imelik. Ma pole sellist telefoninumbrit varem näinud. Ehk helistas see kena tütarlaps, kellega ma eile õhtul tutvusin? Või helistatati hoopis seoses selle töökohaga, millest ma olen ammu unistanud? Ma peaks kohe kindlasti tagasi helistama!".
Ja siis me helistame tagasi, mis võib osutuda väga suureks veaks. Selles postituses räägin ma sellest, miks on ohtlik tundmatutele numbritele tagasi helistada, kirjutab ajaveeb The Technorat.
Telefonipettustest on kuulnud arvatavasti kõik. Politsei- ja Piirivalveamet on meid hoiatanud, et ei tasu helistada tundmatutele numbritele ning ei tasu uskuda kõike, mida teile telefoni teel räägitakse, kui te ei taha mõne pettuse ohvriks langeda.
Kuna inimesed on tänapäeval veidi arukamad ning "klassikalised" telefonipettused enam ei tööta, on petised oma skeeme natuke täiendanud ja kohandanud uutele tingimustele vastavaks.
Kuidas skeem toimib?
Petis (õigemini arvuti) helistab kasutajale ning lõpetab kõne enne, kui kasutaja jõuab selle vastu võtta.
Ohver on veidi pettunud, et peab nüüd oma kulul helistama, kuid helistab siiski tundmatule numbrile tagasi.
Teisel pool pannakse inimene ootele. Hiljem saab kasutaja teada, et helistas eritariifiga numbrile ning maksis iga kõneminuti eest topelt või isegi neljakordset hinda.
Miks see skeem töötab?
Üldjuhul on inimesed piisavalt arukad, et ei helista tundmatutele numbritele. Kuid pettus toob kurikaeltele sellegipoolest suurt tulu, kuna vähemalt 1 inimene 100-st helistab tagasi, kuna ootas just tähtsat kõnet.
Päevas teeb petiste arvuti ligikaudu paartuhat kõnet suvalistele telefoninumbritele. Seega on petuskeemi edukuse üheks teguriks ühe-kutse-kõnede tegemise hulk.
Petised on tänapäeval kavalamad kui varem ning ei määra kõnetariifiks 50 eur/minut, mis ärataks teleoperaatorite kahtlusi.
Üldjuhul on tariifid sellised märkamatud ehk veidi üle keskmise teleoperaatori kõneminuti hinna. Trikk seisneb selles, et kasutaja pannakse ootele ning samal ajal kui kasutaja ootab, kuni inimene võtab teisel pool liini toru vastu, tiksub raha petiste taskutesse.
Kolmas faktor, miks see skeem töötab, on see, et meie nutitelefonide ajastul on hakatud tegema vähem telefonikõnesid. Milleks peaks kõnede eest maksma, kui nutirakendused võimaldavad sama edukalt suhelda kirja teel ning pealegi tasuta.
Meis kipub tekkima arusaam, et kui on helistatud, siis järelikult on tegemist millegi väga tähtsaga ning seepärast helistame tagasi.
Miks ei tasu tundmatule numbrile tagasi helistada?
* Kui tegemist on pettusega, siis tagasi helistate te eritariifiga numbrile, mis maksab rohkem kui tavaline telefonikõne, ning iga kõneminuti pealt koguneb petise taskusse teie raha.
* Kui te helistate tagasi, saab petis teada, et teisel pool liini on reaalne isik, keda võib hakkata "pommitama" igasugu petukõnede-sõnumite, spämmi jm taolisega.
* Kui te helistate tagasi telefonipetisele, panete te kurjategijate silmis enda külge suure sildi "mind võib lüpsta". Teile võivad hakata tulema erisugused kahtlased sõnumid ning suure tõenäosusega saab teist mõne pettuse ohver.
Selleks, et teist ei saaks taolise telefonipettuse ohver, tuleb meelde jätta kaks reeglit:
* Ärge helistage tagasi tundmatule numbrile
* Kui tekib kahtlus, et tegemist on tähtsa kõnega, siis kontrollige telefoninumbrit Google'i või mõne muu teenuse kaudu
Võiks arvata, et kuna telefonipettustest hakkati viimasel ajal rääkima nii harva, on nad täiesti siit ilmast kadunud.
Kuid tegelikult pole see nii. Nagu Darwini evolutsiooniteooria kohaselt peavad liikide esindajad ellujäämiseks arenema ja kohanduma, nii ka petuskeemid peavad arenema ja kohanduma uute tingimustega, et tuua kurjategijatele tulu.
Kui petuskeemid arenevad, peab ka tavakasutaja neist teada saama, et õigeaegselt pettust ära tunda.
