Telefoniarvustus: iPhone 12 Pro – ma kasutasin 24h Apple’i mobiili ja olen täiesti elus

 (51)
Telefoniarvustus: iPhone 12 Pro – ma kasutasin 24h Apple’i mobiili ja olen täiesti elus
Aivar Pau

Ma ei ole kunagi olnud Apple’i, iPhone’i ega iOS’i usku. Ikka on paremad ja sobilikumad tundunud Android, WindowsPhone ja MeeGo või Samsung, Sony ja kohati Huaweigi. Nüüd pistsin ma SIM-kaardi tervelt ööpäevaks uusimasse ja võimsamasse iPhone 12 Pro mobiili ja … polnud üldse paha.

Tegelikult, kui mõned olulised märgatavad mahajäämused välja arvata, siis on lühidalt kokku võttes tegemist hoopiski erakordselt kiire, hästi läbimõeldud kasutajaliidese ja tarkvaraga mobiiliga, mis teeb seejuures suurepäraseid fotosid.

Niisiis, mida elab läbi inimene, kes pole aastaid iPhone'i oma põhitelefonina kastutanud ja võtab nüüd kätte iPhone 12 Pro?

Disaini osas on alustuseks lausa harjumatult mõnus taas käes hoida nii eest kui tagant täiesti lamedat seadet - ei mingeid kumerate üleminekutega ekraane. Eriti hea on selline ekraan mängimiseks ja kirjutamiseks. Tõsi tagakülje ülanurgas on ka sellel mobiilil väljaulatuv kaamerakapsel, ent see on disainitud selliselt, et mobiil ei kõigu laual, kui Smart-iD koodi sisse toksida.

iPhone'ile omased ümara üleminekuga nurgad on ka sellel seadmel olemas ja rohkem polegi suurt välimuse kohta midagi öelda. Minimalistlik, nähtavaid sõrmejälgi mittejättev tagaküljekate, roostevabast terasest küljeraam ja ohtralt antennitriipe igal külje. Toitenupp intuitiivselt heas kohas paremal küljel, helinupud ja vaigistamise nupp vasakul.

Mis seal ikka, lülitame iPhone'i sisse. Apple ID oli mul varasemast olemas ja sellega läks kõik ludinal. Kummastama pani aga see, et kui kõik Androidi telefonid pakuvad võimalust tuua andmed üle nii vanadest Androidi kui iOS'i telefonidest, siis selle seadme puhul mul sellist valikut ette ei tulnud. Kõik rakendused tuli seega ükshaaval App Store'ist üles otsida ja alla laadida. Mingisugust andmete taastamise funktsiooni ei leidnud ma ka iOS 14.2 nime kandva platvormi seadete menüüst hiljem. Protestiks installisin Apple'i seadmesse Google'i otsingu ja kaardirakenduse 😊

Kohe alguses üllatas positiivselt see, et mingeid edasi-tagasi nuppe menüüs liikumiseks pole iPhone'i puhul tõesti tarvis. Svaipimine on nii intuitiivne ja tuli nii hästi välja, et neid pole tõesti vaja.

Põhiprotsessor (5 nm A14 bionic) ja kiibid on tõesti kiired ja mingisugust läägimist vaadete kerimisel, äppide avamisel või videote vaatamisel tõesti ei tuvastanud. Lisaks on seadmel lihtsalt suurepäraselt stereokõlarid ja teisipäevaõhtust Rahva oma kaitset ning selles kõlanud Holy Motorsi muusikapalu oli läbi nende tõesti mõnus kuualata.

Aga ma rääkisin alguses mahajäämustest.

Pidasin sellega silmas eelkõige avaekraaniga toimuvat. Kuidas ma ei proovinud leida sätete muutmise võimalust, aga ei: kõik ikoonid paigutatakse ekraanil ikka nii, et ühtegi vaba kohta ei tohi jääda, mitte aga nii, nagu mina neid paigutada tahan. Teiseks on vidinate valik ikka veel väga algusjärgus - klassikalist kellaaja ja ilma ühisvidinat ma ei leidnudki, Swedbanki kontojäägi vaatamise vidinat pole samuti millegipärast sellele seadmele tehtud.

Teiseks on häiriv asjaolu, et iPhone pole ikka veel kasutusele võtnud Always on lukustusekraani funktsionaalsust, mis kuvaks kellaaega ja äppide märguandeid ka lukustusekraanil. Tõesti ei viitsi kogu aeg mobiili sisse lülitada, et esimest või teisi kontrollida. Ja „kulm" ehk kasutu ala avaekraani ülaosas on ka uskumatult suur.

OLED ekraan (460ppi, 6,1 tolline diagonaal) ise väga korralik ning Apple'i väitel tänu Ceramic Shieldi nime kandvale tehnoloogiale (tootja ikka vana hea Corning) ka eriti vastupidav löökidele ja kriimustustele. Vee- ja tolmukindluse standard on tipptelefonidele kohaselt IP68 standardiga.

Kolmas ja mitte väheoluline puudujääk: kasutan ma siis Apple'i enda või näiteks Google'i Gboardi virtuaalklaviatuuri, aga täpitähti ei kuvata kasutajale kohe ka siis, kui keeleks valitud eesti. Tõesti peab iga ä ja ö kirjutamiseks mingeid teisi klahve pikalt all hoidma? Tänan, ei.

Ahjaa, iPhone 12 Pro'l ei ole sõrmejäljelugejat üldse olemas. Selle asemel tuleb toksida koodi või kasutada näotuvastust. Laadida ei saa ka selle akut USB-C laadijaga, nagu kõigi teiste maailma uute mobiilide puhul, vaid kasutada tuleb ikka vana teadagi mida (Lightning vist) või siis juhtmevaba laadimist. Aku ise peab vastu vägagi kaua, 36 tundi pärast laadimist andis alles teada, et laetuse tase on langenud 18 protsendile.

Laadijat pole seadmel karbis kaasaski, kõrvaklappe ka mitte, aga ikka maksab näiteks 512 GB seade kusagil poolteist tuhat eurot.

Mälu oli mulle antud testseadmes tavapärased 128 GB. Positiivne on see, et kõik vajalikud konkurentide Google'i (Maps ja Otsing), Microsofti (Outlook) ja isegi Huawei (nutikella äpp) rakendused on kenasti allalaaditavad ja töötavad. 5G on ka olemas, aga Telia praegune esimene 5G-laadne võrk iPhone'i millegipärast ei toeta.

Mis puutub kaameratesse, siis kaks lainurkkaamerat ja üks telefoto annavad kokku suurepärase komplekti, mis teeb tõesti üliteravaid, hea valguse tasakaaluga, naturaalsete toonidega fotosid. Eriti meeldivad mulle just tõetruud toonid, mida selle seadme kaameratarkvara tekitab. Kui ikka on kole ja niiske sügishommik ja õhk läbi ei paista, siis olgugi nii, ei mingit ilustamist:

Aivar Pau

Suurendus on küll vaid kuni 10 x (sellest 2x optiline).

Pole kahtlust, et tegemist on tipptelefoniga riistvara, kaamerate ja disaini osas, kasutajaliides vajab aga veel ohtralt tööd, et teistele tootjatele järgi jõuda. Väga korralik seade, aga mind veel Apple'i usku ei keeranud, naasen nüüd täpitähtedega klaviatuuri juurde, mis asub ekraanil, mille ikoonide ja vidinate majandus on palju paremini läbi mõeldud.