Pöördumises ütlevad eksperdid, et autonoomsete relvade arendamine võib viia "kolmanda sõjandusrevolutsioonini", mis on mõjult võrreldav püssirohu ja tuumarelva kasutuselevõtuga.

"Välja arendatuna lubavad iseseisvad relvad võidelda suuremates relvastatud konfliktides kui kunagi varem ja ajaskaalal, mis on inimese jaoks hoomamatult kiire," ütlevad allkirjastanud. "Neid relvi võivad despoodid ja terroristid kasutada süütute elanike vastu; need on relvad, mida saab häkkida, et panna need ebasoovitaval viisil käituma."

Kirjale on alla kirjutanud 116 tehisintellekti- ja robootikaettevõtte loojad 26 riigist ja see avaldati läinud nädalavahetusel. Kiri ilmus seoses praegu Austraalias Melbourne`is toimuva rahvusvahelise tehisintellekti alase ühiskonverentsiga (International Joint Conference on Artificial Intelligence, IJCAI). Nagu The Verge märgib, on ÜRO liikmesmaad algatamas keelustamiskõnelusi, täpsemalt on 123 riiki nõustunud nendega pihta hakkama.

Moraalselt vale

Eksperdid ütlevad, et iseseisvad relvad, mis tapavad inimesi ilma inimese sekkumise või juhtimiseta on "moraalselt valed" ja nende kasutust tuleks kontrollida 1983. aastal jõustunud ülemäärase kahjustava või purustava toimega tavarelvade kasutamise keelustamise ja piiramise konventsiooniga (The Convention on Prohibitions or Restrictions on the Use of Certain Conventional Weapons Which May be Deemed to be Excessively Injurious Effects ehk CCW). See konventsioon puudutab näiteks maamiine, tulepomme ja keemiarelvi.

"See ei ole hüpoteetiline stsenaarium, vaid tõeline ja väga, väga tõsine mure, mis vajab kiireloomulist tegutsemist," hoiatas allkirjastaja Ryan Gariepy Clearpath Roboticsist pressiteates. "Me ei tohiks mööda vaadata tõsiasjast, et kui muud võimalikud AI väljendusvormid püsivad veel ulmevaldkonnas, siis autonoomsed relvasüsteemid on arenduses ning neil on väga reaalne võimekus põhjustada süütutele inimestele üle kogu maailma tõsiseid kannatusi."

Hetkel arendavad isetegutsevaid relvi näiteks USA, Hiina, Venemaa ja Iisrael. Mõned süsteemid on juba valmis, näiteks Lõuna-Korea relvatootja Dodaam Systems on konstrueerinud piirivalvetornid, mis on võimelised ise inimesi tuvastama ja nende pihta vajadusel kuulipildujatuld andma. Keegi neid juhtima ei pea, kuid praegu peavad inimoperaatorid siiski kinnitama võimaliku surmava lasu tegemise.

Robotrelv teeb vahet?

Autonoomsete relvade pooldajad ütlevad, et tänu neile kahaneks lahinguväljadel hukkunute arv ja need oleksid paremini võimelised eristama tavakodanikke sõjaväelastest. Kriitikud ütlevad aga, et nende lubamise korral arendataks selliseid relvi üha kiiremini ja kaugemale. Vastased on toonud näiteks USA vägedes üha enam levivad droonid, mille abil on Lähis-Idas korduvalt pommirünnakuid läbi viidud.

Nagu The Verge nendib, ei paista praegu, et ükski riik oma autonoomsete relvade arendust aeglustaks - põhjuseks on hirm, et teised jõuavad edendustööga liiga kaugele eest ära. Ja selline võidurelvastumine on täpselt see, mida AI- ja robootikaeksperdid iga hinna eest vältida soovivad, öeldes pöördumises: "Meil pole kaua aega tegutsemiseks. Kui see Pandora laegas on juba kord avatud, on seda väga raske sulgeda."