Testid näitasid, et antibiootikum oli võimeline hävitama Acinetobacter baumannii ja Enterobacteriaceae nime kandvaid baktereid, mille mõlema hävitamine on Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul inimeste jaoks elutähtis. Nimelt on üheks suurimaks probleemiks praeguste antibiootikumidega see, et mitmed bakterid on muutumas neile üha vastupidavamaks ja ei taha seega enam nendega ravimisele alluda.

Selleks, et uus antibiootikum avastada, söödeti süsteemile esmalt infot, millised molekulid on seotud hea bakteritapmise võimekusega. Seejärel lasti tehisintellektil uurida praeguseid farmatseudiliste ühendite andmebaase ning sealt sobivaid aineid välja sõeluda. "Antibiootikumide avastamise seisukohast on kindlasti tegemist esimesega, mis tehisintellekt leidnud on," ütles Regina Barzilay Massachusettsi tehnoloogiainstituudist (MIT), kes tehisintellekti toimimise taga olevas töörühmas tegutses.

Teine samuti projektis kaasa löönud teadlane James Collins ütles The Guardianile, et tema hinnangul on tegemist ühe kõige tugevama ja võimekama antibiootikuma, mis inimkond üldse kunagi on avastanud. "See on märkimisväärselt aktiivne just paljude patogeenide suhtes, mis on märgitud antibiootikumide suhtes resistentseks," ütles Collins. Teadlased panid uuele avastatud antibiootikumile nimeks halicin, Stanley Kubricki filmi "2001: A Space Odyssey" tegelase Hali järgi, kes oli tehisintellekt.

Lootuses edaspidi veelgi paremaid antibiootikume leida, pandi halicini avastanud tehisintellekt nüüd kaevama 1,5 miljardi ühendiga andmebaasis, kus esialgseks tööks anti sellele 107 miljonit kirjet. Nende seast leiti ka juba uued 23 huvipakkuvat ühendit, millest kaks tunduvad eriti suure potentsiaaliga ning nüüd teadlaste huviorbiidis on.

Edasisteks plaanideks on veel samas andmebaasis kaevamine ning muuhulgas näiteks täpsemalt konkreetseid baktereid sihikule võtvate antibiootikumide leidmine. See tähendab, et tulevikus võivad meieni jõuda ka sellised antibiootikumid, mis ei mõju hävitavalt meie kehadele, valimatult seal kõiki baktereid hävitades.

Tehisintellekti rakendamise üks suur ja positiivne külg on veel see, et sellega ühendite otsimine on kordades odavam kui samade ravimite avastamiseks ja katsetamiseks laboratoorsete eksperimentide läbi viimine. Seega, targad süsteemid toovad juba päriselt kaasa revolutsiooni selles, kuidas ravimeid avastatakse ja toodetakse.