Kui sa pole arvutispets või Maci-fänn, siis on Windowsi opsüsteemi arvutit kasutades raske vältida. See aga ei tähenda muidugi, et eri Windowsid on nautinud võrreldavat populaarsust.

Eriti hea mainega on näiteks XP ja 7, aga ei maksa unustada ka väljalaset 2000, mille pensionileminekust täitus täna kümme aastat. See tähendab, et tootja Microsoft tegi tarkvarale viimase üldiselt kättesaadava täienduse 13. juulil 2010.

Windows 2000 ilmus 17. veebruaril 2000 ja on ärikasutaja-suunitlusega, 32-bitine, NT-põhine opsüsteem. See oli loodud alternatiiviks Windowsi variantidele 98 ja Millennium Edition (M.E.) ning sellest on muu hulgas inspireeritud ka praegune Windows 10.

2000 suur trump oli stabiilsus, mis ületas selgelt eelkäija M.E. oma ja oli 1990ndatel graafilisi Windowseid kasutanud inimesele suur ja meeldiv üllatus. Lõpuks ometi võis unustada MS-DOS'i, Windows 3.x ja 9x'i kummitanud kokkujooksmised, hangumised jm.

Täna igati harjumuspärased asjad, et arvuti võib lihtsalt tööle jätta ilma et see ajapikku kokku jookseks või rakenduse paigaldamise järel pole vaja arvutit taaskäivitada olid varem MS-i tavakasutajatele nagu ulmejutt.

Mis veel parem, see stabiilsus tuli tarbija jaoks vähese pingutusega. Win2000 suutis head tööd teha sama võimsal arvutil nagu Win98.

Neljas variandis ilmunud Windows 2000 kujunes tänu oma paindlikkusele ja võimalusterohkusele väärt vahelüliks Microsofti tava- ja ärikasutaja opsüsteemide vahel. Menüüs olid DirectX tugi, Active Desktop, USB, NTFS 3.0, FAT32-failisüsteem jpm.

Mitmed Windowsile iseloomulikud võimalused debüteerisid just 2000-s, näiteks MS Installer, Windows File Protection, MS Management Console, Active Directory...

ekraanitõmmis

2000 oli ka esimene ärikasutaja-Windows, mis võimaldas kasutusele võtta laia valikut riistvarakomponente (sh heli- ja graafikakaarte) ja välisseadmeid.

Kuna 2000 oli nii stabiilne ja paindlik, siis sai sellest ka koduste arvutikasutajate lemmik. Ärikasutaja-tarkvarana oli see muidugi kordades kallim kui Win98, aga veebipiraadid kandsid selle eest muret, et hind ei jääks kellelegi takistuseks.

Mis kõige tähtsam, 2000 aitas Microsoftil ka sellise kauakestnud hiti nagu XP (samuti NT-põhine) turule tuua.

Nagu on öelnud Steven Sinofsky, kes tollal Microsoftis Office'i eest hoolt kandis, aga hiljem Windowsi osakonna presidendiks tõusis: "Kui me poleks teinud Windows 2000, siis me poleks teinud ka XP-d. See muutis NT-opsüsteemid lõpuks tavakasutaja-kõlbulikuks!"

Lühidalt, Windows 2000 tõestas esimesena, et tehniliselt eeskujulik Windowsi opsüsteem võib pakkuda nii massikõlbulikku kasutajakeskkonda kui ka multimeedia-võimekust.