"Tagasi tulevikku" on käes: mida 1980ndate lõpu kultusfilm tänase kohta õigesti ennustas?

 (33)

1985. aastal tuli kinodesse film, mis sai kiiresti tehnoloogiliseks kultusfilmiks. Muidugi küsisid paljud, kas see kõik on ikka 2010ndatel "päris".

Jaanuaris 2015 võime öelda, et tõesti, suur osa sellest on praegu olemas. Ja mõni ennustatud tehnoloogiaime lausa Eestis loodud, kirjutab AM.ee.

Tulevikku reisiv Marty McFly räägib filmi teises osas tulevikku reisides aastal 2015 mingi videokõneseadmega, mis on praegu (ja juba aastaid) täiesti olemas: Skype.

Videokõned on võimalikud, kuigi igapäevaselt kasutatakse neid vähe. Pigem on see levinud korporatiivsetel koosolekutel harukontoritega suheldes. Skype aga kirjutati valmis selle sajandi alguses Eesti programmeerijate poolt. Ning ka telekad, mille kaudu Skype'i-laadseid kõnesid võeti, olid filmis lamedad nagu praegu enamuses kodudes. Kineskoop on ammu unustatud.

Videokõne polnud aga kõige ulmelisem ennustus. Alanud aastal peaksime me sõitma lendavate autodega, noored kihutama hõljuvate ruladega ning riided peaksid olema isekohanevad ja -puhastuvad.

Selgub, et tõesti, väga palju asju on just nüüd kohe-kohe tulemas või olemas.

Hologramm: tehtud

McFly jalutab filmi teises osas 3D hologrammi vastu, mis tahab teda alla neelata. Hologramm on 2015. aastal tõesti täiesti võimalik - kinost ei maksa rääkidagi, kuid ka kontsertidel on juba olemas esimesed 3D artistid. Meenutame kasvõi Hatsune Mikut. Võimalik, et veel sel aastal tulevad välja ka esimesed katsutavad hologrammid.

Seotud lood:

Toidutrikid: tehtud

McFly nägi filmis "ahjust" võetavat väikest pitsat, mis mikrolaineahju sarnases seadmes suurenes päris mahlaseks.

Dehüdreeritud toidud on juba täitsa olemas, ka liistakaks külmutatud pitsa võib muutuda ahjus kohevaks ja mahlaseks. Kuid mida 1980ndatel ette ei nähtud, on 3D printerid, mis prindivad toidu välja. Ka neist oleme juba kirjutanud.

Hõljuklaud: lõpuks ometi!

Üks kultuslikumaid tulevikutehnoloogiaid, mida 30 aastat oodati, tuleb ilmselt just sel aastal välja. Küll mitte nii suurejooneliselt kui 80ndatel ennustati, kuid mingil määral siiski.

Filmis kihutasid noored maa kohal hõljuvate ruladega, 2015. aastal saame me aga rääkida idufirma loodud hõljukrulast, mis lendleb metallkattega vigur-rulaplatsi kohal. Jällegi on AM sellest kirjutanud.

Droonid: olemas

Droonid-koerajalutajad pole ka veel igapäevaseks saanud. Samas on 1989. aasta filmis kujutatud droonid saanud tänapäeval kättesaadavaks - teevad õhust pilte, lendavad etteantud trajektooril ja tulevad koju tagasi.

Koerajalutajaid neist pole saanud, sest koer rebiks õrna drooni kiiresti taevast alla, kuid ega see aeg enam kaugel pole. Ilmselt.

Filmist nähtud droonidega opereerivad reporterid on veel nišiajakirjandus, kuid juba täitsa olemas.

Google Glass: jah, olemas

Nutiprillid, mis esitavad kujutisi klaasidel, on aga 2015. aastal täiesti tuttavad. Privaatsus- ja moodsusprobleemide tõttu küll Google´i poolt korraks seisma pandud, kuid ega need tulemata jää. Nutiprillid võib seega lugeda õigesti ennustatuks.

Automaat-tanklad, muidugi olemas!

Kui 1989. aastal tundus see täielik ulme, ei üllata tänapäeval enam kedagi automaattanklate olemasolu.

Siiski kujutati 1989. aastal neid veelgi robotiseerituna - tanklapüstoli suunas paaki tööstusrobotile sarnanev manipulaator.

2015. aastal on ka see tegelikkuseks saamas - USAs plaanitakse avada mitmed tanklad automaattankuriga, mis säästab juhil isegi autost välja ronimast, et püstol paaki pista.

AT&T sõrmejäljelugejad: loomulikult juba leiutatud!

Ukse avamine sõrmejäljega on lihtsamast lihtsam ka tänapäeval, kuid 80ndate filmitegijad ei osanud ette arvata, et see on veel lihtsam.

Sõrme ei pea suruma ukseluku vastu, vaid ukse avab nutitelefon, millel saab end tuvastada sõrmejälje, näotuvastuse või parooliga. Avanevad garaažiuksed, parklaväravad, koduuksed või mis iganes.

Virtuaalsed aknad: tehtud

Filmis näidatud aknad, mis kuvavad kaunist loodusvaadet, pole mitte ainult võimalikud, vaid ka kasutusel.

Kodudes küll vähem, aga näiteks suurtes kruiisilaevades kuvatakse seinasuurustele ekraanidele kajutites ookeanivaade, mille võtavad üles kõrgekvaliteetsed kaamerad laeva välisküljel.

Isepuhastuvad riided: valmis!

Isepuhastuv ja mustust hülgav kangas on juba aastaid kasutusel.

Ka Nike elektroonilised jalavarjud on olemas, ehkki mitte päris sellisel kujul, kui filmis: tossupaelu ise automaatselt kokku ei tõmmata. Nike lubab, et elektrooniliste paeltega tossud tulevad sel aastal veel välja.

Mis ennustati mööda?

Suurim möödapanek oli faksiga. Faks oli 1989. aastal küll üsna moodne asi, aga 2015. aastal juba peaaegu unustatud. Seega ei saa praegu juhtuda, et keegi vallandatakse töölt talle koju faksi saates nagu filmis juhtub.

Lendavad autod pole ka tänavatele massiliselt jõudnud, ehkki üksikuid prototüüpe on juba tehtud. Hind on veel liiga kallis, tehnoloogia aga poleks takistuseks.

Filmis ütleb Christopher Lloydi tegelane: "Teed? Milleks neid enam, 2015. aastal autod lendavad!" Tegelikkuses aga vahetame me endiselt talverehve ja alles mõni aasta tagasi oli Padaorus ummistus, kust mitte keegi ei saanud välja lennata....

Millal on McFlyd meie sekka oodata?

Deloreaniga tulevikku lendav Marty McFly saabus siia aastasse 21. oktoobril 2015. Seega on sel sügisel oodata fännide suurejoonelist tähistamist. Tulevik on kätte jõudnud. Kes ei reisinud siia ajamasinaga, see tuli loomulikumat teed pidi: vananedes.