SUUR VÕRDLUS | Täis- või poolkaader – kumb kaamera on minu jaoks õige?

 (26)
SUUR VÕRDLUS | Täis- või poolkaader – kumb kaamera on minu jaoks õige?
Foto: blog.photopoint.ee

Üks õige fotohuviline teab, et kui ta soovib pildistada nagu Ansel Adams või Annie Leibovitz, siis on tal kõigepealt vaja täiskaadersensoriga fotokaamerat.

Just täiskaadri suur 35 mm fotofilmi mõõtu fotosalvesti annab piltidele ulmelise detailsuse, unenäolise udususe ja maagilise õhulisuse. Ainult koguka täiskaadri taha varjuvat fotokunstnikku võtavad kliendid tõsiselt ja maksavad palju raha. Vaid täiskaader avab fotohuvilisele seninägematud fotograafilised võimalused. Kui see ainult nii üüratut hingehinda ei maksaks... kirjutab Photopointi ajaveeb.

Taoline stereotüüp täiskaadersensoriga fotokaamera ülimuslikkusest pärineb 21. sajandi algusest, mil 35 mm filmile pildistavad kaamerad järk-järgult digikaameratega asendusid.

Just täiskaadersensoriga kaamerad pakkusid 35 mm fotofilmiga sarnase vaatevälja ja tunnetusega pildistamiskogemust, millega kõik pildistajad harjunud olid. Samuti olid täiskaadersensoriga kaamerad poolkaadersensoriga kaameratest oluliselt kvaliteetsema pildiga. Kahjuks ka väga kallid.

2020. aastate alguseks on tihe konkurents ja digitehnika areng pool- ja täiskaadersensoriga kaamerate erinevused miinimumini viinud.

Kunagi enne pole täiskaadersensoriga fotokaamera hind olnud nii hea: näiteks saab soodsaima täiskaadri Photopointist kätte vähem kui 1000 euro eest. Selline muutus paneb nii mõnegi kaameraostja valiku ette: kas osta väiksem ja soodsam poolkaader või ihaldatud täiskaader.

Seotud lood:

Täiskaadrilembed fotohuvilised peaksid tähele panema, et sarnaselt hinnaga on viimastel aastatel ühtlustunud täis- ja poolkaadersensoriga kaamerate pildikvaliteet. Täiskaader ei pildista enam drastiliselt kvaliteetsemat pilti nagu 10 aastat tagasi.

Enamgi veel: mõne vanema ja soodsama täiskaaderkere autofookus ja muud funktsioonid võivad uuema poolkaadersensoriga hübriidkaamera omadele hoopis oluliselt alla jääda.

Millised eelised on täna täiskaadersensoril poolkaadri ees ja kas need on piisavad, et peaksid enda raskelt teenitud raha suure sensori peale kulutama? Uurime allpool.

ekraanitõmmis

Täiskaader ja poolkaader

Iga digitaalse fotokaamera sees salvestab pildi sensor: nelinurkne valgustundlik kiip objektiivi taga.

Erinevates kaamerates võivad need sensorid olla üsna erineva suurusega. Nutitelefonides kasutatakse näiteks paarikümne ruutmillimeetri suurusi sensoreid. Vahetatavate objektiividega peegel- ja hübriidkaamerates on kasutusel peamiselt kolme mõõtu sensoreid: täiskaader, APS-C formaat (ehk poolkaader) ja 4/3 süsteem.

Täiskaadersensori 36 x 24 mm suurune pind on täpselt sama suur nagu standardne 35 mm fotofilm. Suurem sensori pindala on väiksemaga võrreldes valgustundlikum, samuti saab suuremale sensorile mahutada rohkem mõistlike mõõtmetega valgustundlikke piksleid. T

Täiskaadersensoriga kaameraid valmistavad kõik suuremad fototootjad välja arvatud Fujifilm ja Olympus. Täiskaadersensoriga kaamerate hulka kuuluvad amatöör- ja profifotograafidele suunatud peegelkaamerad ja hübriidkaamerad.

Täiskaadersensoriga kaamerad on näiteks:

Sony A7 hübriidkaamera
Nikon Z6 hübriidkaamera
Sony A7 III hübriidkaamera
Canon EOS RP hübriidkaamera
Canon EOS 6D Mark II peegelkaamera
Panasonic Lumix S1R hübriidkaamera
Sony A9 II hübriidkaamera

Poolkaadersensori pindala on täiskaadersensorist 2.6 x väiksem. Väiksema pindalaga sensor võimaldab luua pisemaid kaameraid. Poolkaadersensoriga kaameraid valmistavad kõik tuntud fototootjad välja arvatud Olympus ja Panasonic. Poolkaadersensoriga kaamerate hulka kuuluvad pigem alg- ja kesktaseme peegel- ja hübriidkaamerad. Samuti ka mõni tõsisemale fotohuvilisele ja professionaalile loodud kaamera.

Poolkaadri standardis on väike erisus. Nimelt on Canoni kasutatava poolkaadersensori mõõtmed (22,2 x 14,8 mm, äralõikefaktor 1,6) pisut väiksemad kui Nikoni, Sony, Fujifilmi ja Pentaxi poolkaadersensorite (23,6 x 15,7mm äralõikefaktor 1,5) mõõtmed. Väiksele erinevusele vaatamata nimetatakse kõikide nende tootjate vastavaid sensoreid siiski APS-C- ehk poolkaadersensoriteks.

Poolkaadersensoriga kaamerad on näiteks:

Canon EOS 4000D peegelkaamera
Canon EOS M200 hübriidkaamera
Pentax K-70 peegelkaamera
Fujifilm X-T30 hübriidkaamera
Canon EOS M50 hübriidkaamera
Canon EOS 90D peegelkaamera
Nikon Z50 hübriidkaamera
Canon EOS M6 Mark II hübriidkaamera
Fujifilm X-T3 hübriidkaamera
Sony a6600 hübriidkaamera

4/3 süsteemi pildisensor on täiskaadersensorist 3,8x väiksema pindalaga. Diagonaalne äralõikefaktor on 2.0. Kui ülejäänud fototehnika tootjad valmistavad poolkaadersensoriga kaameraid, siis Panasonic ja Olympus on truuks jäänud oma 4/3 standardile, mis on poolkaadersensoriga võrreldes veidike väiksema valguskogumise võimega, kuid võimaldab see-eest valmistada tuntavalt kompaktsema korpusega kaameraid. 4/3 kaamerate hulka kuuluvad Olympuse ja Panasonicu alg- ja kesktaseme hübriidkaamerad.

4/3 sensoriga kaamerad on näiteks:

Panasonic Lumix DC-GX880 hübriidkaamera
Olympus Pen E-PL9 hübriidkaamera
Panasonic Lumix DC-G90 hübriidkaamera
Olympus OM-D E-M10 Mark III hübriidkaamera
Olympus OM-D E-M1X hübriidkaamera
Panasonic Lumix DC-GH5 hübriidkaamera

Fookuskaugus ja vaatenurk

Kõige olulisemaks erinevuseks täis- ja poolkaadersensoriga kaamera võrdlemisel on erinev vaatenurk. Identse fookuskauguse korral on objektiivi vaateväli poolkaadersensoriga kaamera ees märkimisväärselt kitsam.

Pane seesama objektiiv aga täiskaadersensoriga kaamera ette ja vaateväli muutub nähtavalt laiemaks. Näiteks 50 mm fookuskaugusega täiskaadersensori objektiivi vaateväli on poolkaadersensori ees sama kitsas nagu 75 mm objektiivi vaateväli täiskaadersensori ees. Poolkaadersensori ees muutub vaateväli 1,5 korda väiksemaks.

Täiskaadersensoriga kaamerate ees on objektiivid seetõttu laiema vaateväljaga. Poolkaadersensoriga kaamera ees on objektiivid aga kitsama vaateväljaga. Eelkõige just vastavalt sellele erinevusele peaksid fotograafid valima endale sobiva kaameraplatvormi.

17 mm lainurkobjektiivi ekvivalentne fookuskaugus poolkaadri ees on 25,5 mm. See tähendab, et kui sa tahad pildistada näiteks kitsast ruumi nii et võimalikult palju pildile jääks, siis peaksid eelistama täiskaadrit. Sest just täiskaadri puhul saad sa sama objektiivi korral laiema vaate.

Teisalt – 400 mm objektiivi ekvivalentne fookuskaugus poolkaadri ees on 600 mm. See tähendab, et kui sa tahaksid näiteks pildistada kõrgel puuoksal olevaid pisikesi linnukesi, siis peaksid eelistama poolkaadrit. Sest just poolkaadri puhul saad sa kitsama pildi ehk rohkem suumi.

Hind

Täiskaadersensoriga peegel- või hübriidkaamera on kallim kui poolkaadersensoriga kaamera. Fotoaparaadist veelgi olulisem on aga lisatarvikute maksumus.

Täiskaadersensoriga kaamera ees saab kasutada ainult täiskaadersensorile mõeldud objektiive. Need on aga tihti mitu korda kallimad ja suuremad. Suurem objektiiv vajab suuremaid filtreid – jälle kallim.

Seega peab fotohuviline arvestama, et täiskaadersensoriga kaamera ostmine ja täiendamine on poolkaadersensoriga kaameraga võrreldes tunduvalt kulukam.

Kaal ja mõõtmed

Täiskaadersensoriga kaamera on poolkaadriga võrreldes reeglina kogukam ja raskem. Veel suurema kaaluerinevuse annavad kaamerale aga objektiivid.

Nimelt: kui sul on täiskaadersensoriga kaamera, siis saad selle ees kasutada ainult täiskaadersensoriga kaamerale mõeldud objektiive. Viimased on aga poolkaadersensoriga kaameratele mõeldud objektiividest oluliselt suuremad ja raskemad.

Pildikvaliteet

Täiskaadersensoril on suurem valgust salvestav pind ja seetõttu on täiskaadersensoriga pildistatud fotod poolkaadriga pildistatutest kvaliteetsemad.

Kui sa ei usu, siis vaata dxomark.com'i andmebaasi. Seal on identsetes laboritingimustes testitud enamike tänapäeva digikaamerate sensorite kvaliteetsust ja antud neile siis numbriline kvaliteedihinnang.

Tabelis, mis hõlmab täis- ja poolkaadersensoriga fotokaameraid ja algab kõige kvaliteetsemast, on esimene poolkaadersensoriga kaamera Nikon D7200 alles 36. kohal!

Mida üldse tähendab "kvaliteetsem foto"? Praeguses kontekstis tähendab see eelkõige kahte asja:

* ISO. Täiskaadersensor talub paremini kõrgemaid ISO-väärtusi. See tähendab, et kui pead pildistama näiteks hämaramas ja kasutama suuremaid ISO-tasemeid (ISO 6400, ISO 12800 jne) siis on täiskaadri pilt digimürast tõenäoliselt veidi puhtam.

* Dünaamiline ulatus. Tihti on pildistatavas kaadris koos väga heledad ja väga tumedad alad. RAW-faili järeltöötluses saab helendeid tumedamaks ja tumedamaid alasid heledamaks muuta. Täiskaadersensori puhul on seda muutmisruumi rohkem, sest dünaamiline ulatus on poolkaadersensori sooritusest reeglina suurem.

Umbes 10 aastat tagasi oli täiskaadersensoriga kaamera fotokvaliteet poolkaadersensorist oluliselt parem. Tänasel päeval pildikvaliteedil enam nii suurt erinevust ei ole. Nagu kirjutasin, on dxomark.com'i pingerida moodustatud laboritestide alusel. Mõni punkt edumaad laboritestis võib tähendada 10 kohta nõrgemat tulemust tabelis.

Paaripunktiline testivahe, mis tundub tabelisse paigutatuna üüratu suur 10 kohta, ei pruugi praktikas pildistatud fotosid vaadates aga üldse märgatav olla.

Kindlasti on täiskaadersensori ja poolkaadersensori kvaliteedierinevus olemas – ja seda täiskaadri kasuks. Kuid see ei ole tänapäeval nii drastiliselt suur, nagu see dxomark'i tabelist tunduda võib.

Ka mitmed profifotograafid, kelle fotode väljundiks on pigem veeb, on sellest aru saanud ja kasutavad täiskaaderi asemel poolkaadrit. Maksimalist, keda rahuldab alati ainult 100%, tahab muidugi ikka täiskaadrit.

Videokvaliteet

Konkreetse kaamera videokvaliteet ei sõltu pildisensori suurusest. Näiteks on täiskaadersensorist 3,8 korda väiksema pindalaga Panasonic GH-seeria hübriidkaamerad olnud aastaid videoentusiastide lemmikkaamerateks – just eriti kvaliteetse video tõttu.

Samamoodi filmivad väga kvaliteetset videot ka Sony A6xxx seeria poolkaadersensoriga hübriidkaamerad. Ja muidugi on ka väga hea videokvaliteeediga kaameraid täiskaadersensoriga aparaatide seas (näiteks Sony A7S-seeria või Panasonic S1R).

Seega ei tasu video puhul hinnata mitte sensori suurust, vaid video filmimisel kasutatud koodekit, lahutusvõimet, kaadrisagedust, andmetihedust ja värvusinfo pakkimistaset.

Lahutusvõime (megapikslid)

Täiskaadersensori suurem pindala võimaldab sinna peale mahutada rohkem mõistliku suurusega piksleid. Poolkaadersensorite lahutusvõime tavaliselt eriti üle 24 MP ei küündi. Täiskaadersensoriga peegelkaameraid on aga nii 24, 36, 50 või enamagi lahutusvõimega.

Mida rohkem megapiksleid, seda suurem pildifail. Fotograafid, kellel on vaja suurte väljaprintide tegemiseks või mõnel muul spetsiifilisemal põhjusel suurt pildifaili, peaksid seega kindlasti eelistama täiskaadersensorit.

Suured pildifailid on aga nii mälukaartidele kui ka arvutile koormaks. Kui ostad 24 MP kaamera asemel 50 MP kaamera, siis on ka su fotoarhiiv kaks korda suurema mahuga. Näiteks 10 TB asemel 20 TB.

Lisaks aeglasem mälukaardilt kopeerimine, ressursinõudlikum töötlus jne. Seega tasub meeles pidada, et suurem fail on lihtsalt suurem, mitte tingimata kvaliteetsem. Ja et enamasti on ka professionaalsemaks pildistamiseks 24 MP lahutusvõimega sensori antavast 6000 x 4000 piksli suuruses pildist enam kui küll.

Teravusulatus

Mida suurem sensor, seda väiksem teravusulatus. Hägune taust ja bokeh on põhjused, miks täiskaadersensoriga kaameraid armastatakse – eriti just portreefotograafias. Sama ava ja fookuskauguse juures on täiskaadersensoriga kaameraga tehtud pildil taust udusem.

Teoorias on trumbid selgelt täiskaadri taskus. Praktikas pildistavad aga ka paljud portreefotograafid meelsasti poolkaadriga, naudivad pisema kaamera eeliseid ja saavad vaat et veel udusemagi tausta. Kuidas? Siin on üks näide:

Canoni täiskaadersensoriga hübriidkaameratele sobiv RF 85 mm f/1.2L USM objektiiv maksab Photopointis 3129 eurot (kaalub 1195 g). Kui sa pildistad f/1.2 avaga 3 m kaugusel olevat inimest, siis on pildil teravat ala ainult 9 mm. Natuke isegi liiga vähe. Päris pildistamisolukorras keerad selle objektiivi ava ikka f/2 või f/2.8 peale.

Fujifilmi poolkaadersensoriga hübriidkaameratele sobiv ja spetsiaalselt portreetööks mõeldud Fujinon XF 56 mm f/1.2 R APD objektiiv (ekvivalentne fookuskaugus 84 mm) maksab Photopointis 1249 eurot (kaalub 405 g). Kui sa pildistad Fujifilmi poolkaadersensoriga kaamera ees f/1.2 avaga 3 m kaugusel olevat inimest, siis on pildil teravat ala ainult 13 mm. 4 mm vähem kui täiskaadri ees. Kahtlen, kas portreefotograafid enamikul juhtudest nii väikest teravusulatust kasutavad.

Nendest kahest näitest tuleneb, et kui teoreetiliselt võimaldab täiskaader tõesti udusemat tausta, siis reaalses elus, kõrvutades erinevate objektiivide hindu ja teravusulatust, ei ole teravusulatuse poolest enamjaolt olulist põhjust täiskaadrit poolkaadrile eelistada.

Ühilduvus

Kui ostad endale täiskaadersensoriga kaamera, siis pead selle ees kasutama täiskaadersensoriga kaamerale mõeldud objektiive. Poolkaadersensorile mõeldud objektiivid toimivad täiskaadri ees vaid äralõikerežiimis (kaamera kasutab väiksemat sensori osa).

Hankida täiskaader ja kasutada selle ees poolkaadri objektiive äralõikerežiimis tundub umbes sama nagu osta Porsche ja asendada selle mootor ökonoomse diiselmootoriga (sest originaalmootor võtab liiga palju bensiini).

Poolkaadersensori ees saad kasutada omal valikul kas soodsamaid poolkaadriobektiive või suuremaid kallimaid täiskaadersensorile mõeldud objektiive. Kaamera pildistatud pildi vaatenurk jääb mõlemal juhul ikka samaks.

Tihti kirjutatakse, et täiskaadersensori objektiivi kasutamine poolkaadri ees annab eriti kvaliteetse tulemuse. See on tõsi, aga kuidas? Teatavasti just kaadri äärealadel muutub objektiivi joonis pehmemaks ja tekivad erinevad moonutused. Kuna poolkaadersensor on väiksem ja kasutab ainult täiskaadersensorile mõeldud objektiivi keskosa, siis on ka foto nii keskelt kui ka nurkadest ühtlaselt terav ja kvaliteetne.

Sensori puhastamine

Mida suurem on sensori pindala, seda rohkem on tõenäosust, et sinna peale satub tolmuosakesi. Tolmukübemed jäävad pildi heledamates ühetoonilistes osades näha häirivate mustade täpikestena. Kui sensor saab mustaks, siis tuleb seda puhastada. Kui viid oma kaamera sensoripuhastusse, siis tuleb täiskaadersensori puhul arvestada teenuse kallima hinnaga.

Kokkuvõte

Täis- või poolkaadersensoriga kaamera valikul tuleks arvesse võtta eelkõige enda reaalseid pildistamisvajadusi. Kes pildistab spetsiifiliselt eelkõige laiu kaadreid – arhitektuuri, maastikku… sellele sobiks pigem täiskaader. Kes tegeleb aga kirglikult peaasjalikult lindude-loomade pildistamisega, sellele sobib ehk rohkem poolkaader. Kes pidevalt fotosid suurelt välja prindib, peaks samuti pigem täiskaadri poole vaatama jne.

Lisaks reaalsetele pildistamisvajadustele peaks muidugi arvestama ka finantsiliste võimalustega. Tihti juhtub, et ostetakse endale kallis hübriidkaamera, kuid korraliku objektiivi jaoks enam raha ei jätku. Täiskaadersensoriga hübriidkaamera kehva objektiiviga teeb aga kindla peale kehvemat pilti kui korralik poolkaadersensoriga hübriidkaamera väga hea objektiiviga.

Lõppeks tuleb lisada, et ilusate piltide jaoks on sensorist olulisemad fotograafi tehnilised oskused, kogemused ja pildistatava ainese tundmine. Seega tasub uue kaamera ostmisel mälukaartide kõrvale kulumaterjalina lisada mõni fotokoolitus ja palju iganädalast pildistamisaega.

Siia lõppu veel üks tabel, mis võtab ülaloleva lühidalt kokku:

ekraanitõmmis