Suur ülevaade: kuidas ikkagi tahvelarvutit valida
Seda peetakse praeguse kümnendi populaarsuselt arvatavasti enim kasvavaks seadmeks: alates tahvelarvutituru järsust tõusust iPadi väljatulekuga 2010. aastal näeb neid tänavapildis aina enam, kirjutab Photopointi ajaveeb.
Missugune tahvelarvuti sobiks aga sinule? Pole vahet, kas kahtled mõne Apple'i toote või Androidil põhineva seadme vahel või oled alles mõtlemas, kas endale tahvelarvutit üldse hankida – käesolev artikkel on tahes-tahtmata kasulik ja sobiv.
Tahvelarvuti – on seda üldse tarvis?
Tahvelarvuti vajalikkus on üks olulisematest aspektidest, millele enne toote valimist ja ostu sooritamist mõelda.
Vaatamata oma mugavusele ja rohketele võimalustele ning 3-aastasele menukusele ja turustaažile ei asenda need otseselt arvuteid ega nutitelefone. Tahvelarvutiga saab küll vajalikke ülesandeid täita, aga seadme tehnilised parameetrid pole laua- ja sülearvutite näitajatega võrreldavad.
Lisaks eelnevale ei saa "tavaarvutiga" harjunud inimesed puutetundlike ekraanide tõttu tippida tekste pooltki nii kiiresti. Muidugi võib tahvelarvutitarvikute hulgast leida lisatavaid klaviatuure, aga vähesed neist on sama mugavad kui näiteks "vanad head" läptopiklahvistikud.
Tähele tuleb panna, et tahvelarvuti ei ole mõeldud mitte meedia loomiseks, vaid pigem selle tarbimiseks. Seetõttu on sellega hea näiteks fotosid vaadata ja raamatuid lugeda, aga mitte pilte töödelda ja romaane kirjutada.
Tahvelarvuti on paindlikum kui sülearvuti ja mugavam kui nutitelefon. Meili jälgida, netis surfata, videokõnesid teha, filme vaadata, muusikat kuulata ja mängida on sellega palju lihtsam ja hõlpsam kui klassikalise arvutiga, samas on ekraan suurem kui nutitelefonidel.
Kõikidele hüvedele vaatamata ei rahulda tahvelarvuti enamike jaoks ilmselt mingit otsest vajadust, vaid muudavad maailma pelgalt kättesaadavamaks.
Kui soov omada tahvelarvutit on säilinud, loe aga edasi.
Milline operatsioonisüsteem?
Tahvelarvuti puhul on – sarnaselt teiste arvutitega – oluline valida seadmele paigaldatav operatsioonisüsteem.
Hetkel on kaks suurimat ja parimat valikut Apple'i iOS (iPad ja iPad mini) ning Android oma mitmete esindajatega nagu Archos, Asus, Google, Samsung, Omega ja mitmedki teised.
Windows 8-st matkitud Windows RT operatsioonisüsteemi abil töötavad aga Microsofti poolt hiljuti turule toodud Surface ja mitmed Asuse, Delli ja Lenovo tahvelarvutid. Viimased jäävad populaarsuselt aga tagaplaanile, sest pole suutnud end turul kehtestada.
Apple'i mobiilse operatsioonisüsteemi iOS suurimaks plussiks on lihtne ja konkreetne tootevalik ning suur hulk kvaliteetseid rakendusi: meelepärasemaid on võimalik valida rohkem kui 800 000 erineva rakenduse hulgast.
Kuigi paljude Apple'i tahvelarvutitele mõeldud rakenduste eest peab maksma, on nad ka kvaliteetsemad. Kõik Apple'i tooted on seotud Apple IDga, millega saavad kõik iPadi kasutajad ligipääsu Apple'i ökosüsteemile (sh iTunesile).
Selle tõttu oleks juba iPhone'i, Maci või mõnda muud Apple'i toodet omaval inimesel parem osta just iOSil põhinev tahvelarvuti.
Google'i mobiilne operatsioonisüsteem Android on oma tootevaliku poolest aga hoopis keerulisem: selle operatsioonisüsteemi kasutavate seadmete ostmisel tuleb valik teha mitmete tootjate vahel.
Hetkel on rakendusi Apple'iga võrreldes sama palju, aga suurem osa neist on tasuta; seetõttu on veidi halvem aga kvaliteet.
Androidi tahvelarvutid on Google'iga tugevalt ühendatud: erinevad Google'i teenused on seadmetesse integreeritud ning neid on juba esimesel käivitamisel võimalik enda personaalse Google'i kontoga siduda.
Nexuse tahvelarvutitesse on võimalik sisse logida juba mitme kasutajaga – Apple'i iPadil selline võimalus puudub. Kui sa kasutad rohkesti Google'i teenuseid, oleks tarvilikum valida Androidil põhinev tahvelarvuti.
Võrdle riistvara
* Kaamera: mitmetel arvutitel on sisseehitatud kaamera, millega saab siin-seal mugavalt pilti teha. Mõnedel tahvelarvutitel on videokõnede ja autoportreede jaoks kaamera ka ekraanipoolsel küljel. Kindlasti ei tasuks taga ajada suuri megapiksleid, sest tahvelarvutite pildi- ja videokvaliteet jääb enamikele fotoaparaatide omale alla.
* Kiirus ja protsessor: väärt tahvelarvuti peab olema võimeline avama veebilehti, käivitama rakendusi ja muutma seadistusi vaid loetud sekunditega. Et arvuti kasutamine oleks võimalikult kiire ja mugav, tuleks kindlasti jälgida, et ostetava seadme protsessori kiirus oleks 1 GHz või suurem. Veel tähtsam oleks jälgida aga seda, mitmetuumalise protsessoriga on tegu. Kui 2-tuumaline on saanud tavapäraseks, siis 4-tuumaline protsessor on tahvelarvutile juba vägagi hea.
* RAM: täiesti korralikult töötavale tahvelarvutile on 1 GB RAMi igati piisav, et kogu seadme kasutamine ja toimimine võimalikult sujuvad oleksid. Võimekamal (aga ka kallimal) seadmel on RAMi aga 2 GB või rohkemgi.
* Juhtmevabad ühendused: enamikel tahvelarvutitel on võimalik Internetti kasutada WiFi abil, mis tagab kiire brauseri sirvimise ja suure allalaadimiskiiruse. Soovitavalt võiks seadmes olla ka integreeritud 3G modem, mis võimaldab WiFi-alast väljudes sobiva paketiga võrgus püsida.
* Sisemälu: soovitatavalt võiks tahvelarvutis olla vähemalt 8 GB, aga vastavalt soovidele võib osta arvuteid, mil 4 GB, 16 GB või rohkemgi kettaruumi. Mida rohkem ruumi, seda rohkem saab alla laadida erinevaid rakendusi, pilte, videosid, filme ja palju muudki.
* Lisaboonused ja -pesad: USB on tänapäeval üks enim levinumatest viisidest, kuidas lisada arvutile erinevaid tarvikuid nagu mälukaarte, väliseid kõvaketattaid ja igasugu muidki vidinaid. Apple'i tahvelarvutitel otsene USB-võimalus küll puudub, aga teatud adapteritega saab neile lisatavaid iSeadmeid siiski võimaldada. Tahvelarvutil võiksid olla ka internetiühenduse pesa ja soovitatavalt ka Bluetoothi ühenduse võimalus. Kui on soov tahvelarvutit ühendada mõne suurema ekraaniga, et seal nähtavat suurelt kuvada, võiks seadmel olla ka HDMI-pesa.
Tahvelarvuti mugavus – vaata, katsu ja otsusta
Tahvelarvuti mugavuse peamine faktor on ekraanisuurus ja selle lahutusvõime.
Kõige tavapärasemad suurused on 7 ja 10 tolli, mida mõõdetakse diagonaalselt ekraani ühest nurgast selle vastasnurka suundudes.
Kui 7" tahvelarvuteid peetakse väikseks, siis 8,9-10-tollised on juba suuremate killast. Valik on aga suur: Apple, Asus, Samsung ja mitmed teisedki firmad toodavad nii väikeste kui ka suurte ekraanidega arvuteid.
Lisaks ekraani suurusele on oluline roll ka selle resolutsioonil, et tahvelarvuti peamised toimingud – e-raamatute lugemine, veebis uudiste sirvimine ja meelelahutamine – oleksid võimalikult meelepärased.
Üheks parima lahutusvõimega tahvelarvutiks on möödunud aasta lõpus välja tulnud 4. generatsiooni iPad, mille ülemisel ja alumisel küljel on 2048 ning vasakul-paremal 1536 pikslit.
Androidil põhinevate 10" ekraanide soovi korral tuleks leida 1280 x 800 lahutusvõimega seadmeid, näiteks Samsung Galaxy Note 10".
Archose tahvelarvutite hulgas leidub mitmeid korralikke 7-tollised ekraane, mis on suurematest odavamad ja kergemini kaasaskantavad. Hinnaklassi poolest on need sobilikud kingituseks näiteks pere noorematele liikmetele.
Lisaks tuleks jälgida, missuguse ekraaniga on tegu. Näiteks Apple'i toodetel on kõrge lahutusvõimega ekraan, millele nad ise on andnud nime Retina-ekraan.
Kuna Androidi-põhiste toodete valik on üsna lai ja iga ekraanitüübi analüüsimine võtaks omajagu aega, tasuks Androidi tahvelarvutit ostes klienditeenindaja käest kindlasti nõu küsida.
Tahvelarvuti ostu puhul tasub kindlasti teada selle kaalu ja korpuse materjali. On see liiga raske ja kogukas, et kergesti ühest kohast teise viia ja kaasas vedada? Või äkki hoopis kerge ja mugavasti kasutatav, aga samas näiliselt nõrk?
Mida rohkem ringi reisida, seda parem oleks pikas perspektiivis otsustada tugevama korpuse kasuks. Hea korpuse materjal on mõni metallisulam, et tahvelarvuti oleks vastupidav, aga samas stiilne.
Kiidetakse veel plastikust korpuseid, sest need muudavad seadme kergeks ja mugavaks ning suurendavad WiFi-ühenduse kiirust.
Üheks suurimaks kartuseks tahvelarvutit ostes on ekraani suurus ja selle õrnus: kardetakse, et nii õhukese, aga suure ekraaniga arvuti võib kergesti puruneda.
Tõsi on see, et ekraani tugevuse tõttu on selle kriimustamiseks või isegi purunemiseks vaja kogemata laua pealt maha kukkumisest või käest põrandale libisemisest rohkemat.
Tahvelarvuti rakendused
Kui tahvelarvutit valida kõikvõimalike rakenduste hulga järgi, on parim valik kindlasti Apple'i iPad.
Nagu eelnevalt juba mainitud, on sellele loodud enam kui 800 000 erinevat programmi ja mängu ning App Store'i juurdepääsuga on kõiki neid võimalik ka tõmmata.
Lühidalt: kui sind huvitab eelkõige kvaliteetne ja lai rakenduste valik, mis aitaks su tahvelarvuti ilusamaks ja huvitavamaks muuta, on parim valik Apple.
Rakenduste vallas ülesmäge pürgiv Android on oma valikut viimasel aastal jõudsasti suurendanud, hankides enda ridadesse rohkem arendajaid ning pakkudes üha enam kõrgekvaliteedilisi rakendusi.
Androidi poolt pakutavate rakenduste hulk on Apple'i omaga peaaegu et võrdne. Lisaks on need enamasti soodsamad või üldse tasuta, mistõttu võib kannatada aga toimimine erinevatel seadmetel.
Androidirakenduste hulgas on ka esialgu telefonidele mõeldud rakendusi, mis 7" ekraani peal on küll vinged, aga 9" või 10" ekraanidel tihtipeale aeglased ja koledad.
Seetõttu tuleks Androidi-põhiste tahvelarvutite puhul arvestada, et rakendused on küll soodsamad, aga mingi osa neist ei pruugi funktsioneerida nagu peaks.
Samas tõestab Androidi-eksperdi Silver Piki iganädalane "Nädala rakendus Androidile" veerg Photopointi ajaveebis, et suur osa olemasolevatest rakendustest on igati kasulikud ja toimivad ning et kindlasti ei tasuks Androidi pelgalt veidi kehvema rakenduste kvaliteedi tõttu maha kanda.
Otsad kokku
Sobiva tahvelarvuti valimine on võrdlemisi keeruline, sest valikuid on palju ja välja tuleb otsida just ostja soovidele vastav.
Loodetavasti aitas käesolev artikkel mõista, mida tuleks tahvelarvutit ostes kindlasti jälgida, ja suunata sind sobivate tootevalikuteni.
Enne ostu sooritamist tasuks kindlasti küsida klienditeenindajalt võimalust erinevaid tahvelarvuteid katsetada ja näppida, et valida just enda jaoks sobiv ja et juba enne tehingut saada esialgne seadme proovimise kogemus.
