Peaaegu igaüks kannab millalgi elu jooksul prille. Arenenud riikides kehtib rusikareegel, et umbes 70% täiskasvanutest vajavad korrigeerivate läätsede abi.
Viimase inimpõlve vältel on prilliklaasi- ja raamitööstuses kerkinud esile kaks selgelt konkurente edestavat liidrit.
Üks neist on Prantsusmaal asutatud rahvusvaheline korporatsioon Essilor, mis kontrollib pea poolt kogu maailma prilliklaasiärist ja on viimase 20 aasta jooksul üles ostnud rohkem kui 250 väiksemat ettevõtet.
Teine prillitööstusgigant on Itaalia raamitootja Luxottica, millele kuulub muljetavaldav valik tehaseid, eksklusiivseid kaubamärke ja jaemüügiettevõtteid.
Luxottica võttis optikaäris esimesena kasutusele luksusbrändid. Kaubamärkide nagu Ray-Ban, Vogue ja Prada üks olulistest funktsioonidest on tekitada mulje, et turg on tegelikkusest mitmekesisem. Kõik need prillibrändid kuuluvad tegelikult Luxotticale, nagu ka näiteks USA suurim prilli-jaemüügiettevõte LensCrafters.
Essilor ja Luxottica etendavad keskset ja kindlat rolli märkimisväärse hulga inimeste elus. Nende tooteid kasutavad umbes 1,4 miljardit klienti.
Ja nüüd on need tootjad liitumise lävel. Tänavu 1. märtsil andsid Euroopa Liidu ja USA regulatiivorganid maailma suurimatele prillifirmadele voli ühineda korporatsiooniks, mis hakkab kandma nimetust EssilorLuxottica. Ühinemine peaks lõpule jõudma hiljemalt septembri lõpuks.
Tehniliselt pole uus kontsern monopol — Essilor valitseb praegu umbes 45% prilliklaasiturust ja Luxotticale kuulub 25% prilliraamide globaalsest turust.
Siiski pole seitsme sajandi jooksul pärast prillide kasutuselevõttu nähtud midagi ligilähedast. Uus konglomeraat, mille väärtus küündib 54 miljardi euroni, müüb igal aastal ligi miljard paari prilliklaase ja -raame ning maksab palka rohkem kui 140 000 töötajale.
Prilliklaasid on optikaäris poolmüstilise mainega tooted. Väga vähesed teavad, millest ja kuidas neid tehakse või kuidas need — eriti kõrgema hinnaklassi tooted — täpselt töötavad.
Kasumimarginaalid on optikaäris kiivalt varjatud saladus, kuid kui asjatundjate osutusel müüvad silmaarstid ja prillipoodnikud prilliraame kahe kuni kahe ja poole kordse juurdehindlusega, on peamine tuluallikas siiski klaasid, mille juurdehindlus võib küündida 700–800%-ni.
Kõige kõrgemad kasumimarginaalid kehtivad keerukatele progresseeruvatele e mitmevaatelistele prilliklaasidele ja kas kriimustuste või sinise valguse eest kaitsvatele kattekihtidele, mille valmistamine läheb Essilorile maksma vaid mõned sendid, kuid mille eest optometristid küsivad 25–50 dollarit. Taoline üüratu marginaal jahmatas isegi Luxottica juhtivtöötajaid.
Essilorile kuulub rohkem kui 8000 patenti; kontsern rahastab hulgaliselt ülikoolide juures tegutsevaid oftalmoloogia-õppetoole kogu maailmas.
Tehingute raames, mis äriuudistes harva kajastamist leiavad, on Essilor ostnud üles optikalaboratooriumeid Belgias, Hiina vaigutootjaid, Iisraeli instrumenditootjaid ja Briti veebikaupluseid. Oma tööstusharus peetakse Essilori pidurdamatuks, kõike endasse neelavaks jõuks.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
