Nad avastasid selle era-GSM-võrku luues, ja panid nimeks SMS of Death ehk Surma-SMS.

Esialgne testimine näitas, et mõju on sõltuvalt mudelist ja tootjast erinev, aga nõrkus leidub paljudes tuntud telefonides, tootjatelt nagu Nokia, Sony Ericsson, Samsung, LG ja Motorola.

Mulliner ja Golde usuvad, et see nõrkus leidub paljudes tavamobiilides, aga nemad testisid populaarsemaid mudeleid.

Nõrkust ekspluateerivad SMS-sõnumid võimaldasid sihttelefone välja lülitada ja võrgust eemaldada. Halvimal juhul polnud seadmes koguni märget, et kurja külvav SMS saabus. Häkker saaks võrku sundida sama sõnumit viimasel juhul ka uuesti saatma, nii et sihttelefon jääkski nõiaringi vangi.

Saksamaal märgib mobiilinumbri algus kuulumist kindla operaatori alla, nii et seda kasutades saab teoreetiliselt üsna kergesti kogu operaatori kasutajabaasi tavamobiilid rivist välja lüüa.

Surma-SMSi võib välja saata spämmiga, peidetud robotvõrgust telefonides või operaatori töötaja poolt, kes on piisavalt pahatahtlik.

Lahendust pole kerge leida. Mobiilifirmad pakuvad odavatele mobiilidele harva püsivaralisi täiendusi, kuigi nutitelefone kasutab ainult 15 protsenti telefoniomanikest.