Sonyst hakkab vahel lausa kahju. Tehnikamaailmas hästituntud suurfirma on kaotanud kunagise liidrikoha ja püüab nüüd kõigest väest uue aja nõudmistega kohaneda.

Sony seadmed on hakanud toetama laialtlevinud võõraid formaate nagu DivX ja ePub, PlayStation 3 mänguseade on tänu muutustele-täiendustele saanud peibutavaks; ka nende osalus Google TV's on märk soovist muutuda.

Aga nad on teinud vähemalt viimasel kümnendil ridamisi suuri vigu, olgu selleks katastroofilised varased katsetused digimuusika vallas või liiga aeglane reaktsioon veebimaailma trendidele. Ja vead jätkuvad. Siin on viis uuemat.

PSP Go

PSP Go ehk Sony taskukonsooli kolmanda põlvkonna esindaja on uue toote turuletoomises ilmselt suurimaid möödalaske, mida moodsa tehnika ajaloos leida.

Seade maksis 249 dollarit ehk vanast PSP'st 80 rohkem, aga ei pakkunud põhimõtteliselt midagi uut peale UMD-kettaseadme asendamise ühendusega digipoodi, kust meelelahutust alla laadida. Selle raha eest võis saada iPod Touchi! Hullemgi veel, digipoe valik oli puudulik ja üsna juhuslik.

Müüginumbrid jäid katastroofiliselt madalaks, sest ainuke müügiargument oli väiksemad mõõtmed. PSP Go pidi PSP eluiga pikendama, aga ehk hoopis vähendas seda.

(Eestis tuleb uue PSP Go eest maksta isegi 3200-4200 krooni.)

Xperia X10

Xperia 10 pidi kujunema Sony tõeliseks panuseks nutitelefonide maailma. Seade müüs Euroopas ja Jaapanis tõesti edukalt.

Praeguseks tundub see konkurentide kõrval aga vananenud, kuna kasutab endiselt Androidi operatsioonisüsteemi 1.6 väljalaset (2.1 värskendus lükkus edasi). Paljudes rivaalides elab juba 2.2, mida X10 tõenäoliselt kunagi ei saa.

2.1 värskenduse viibimist põhjustavad ilmselt Sony Ericssoni isiklikud muudatused Androidis. Nad poleks pidanud oma kasutajaliidest looma, kui ei suuda opsüsteemi arenguga sammu pidada. Kes julgeks kerge südamega nüüd Sony Ericssoni nutitelefoni osta, kui teab, et selle värskendamise võimalus laseb end oodata?

Muljetavaldavaid külgi lahjendavad tarkvaralised vead ja konkurentidest märgatavalt vähem täpne ja usaldusväärne puuteekraan.

Jah, potentsiaali oli, aga tarkvara, puuteekraan ja täiendamisgraafik osutusid tõsisteks miinusteks.

Forte avaldas Xperia X10'st 10. mail ka arvustuse, millele lingi leiate teksti lõpus.

Qriocity

Qriocity (turundusosakonna meelest lahe vorm sõnast curiosity, ing.k uudishimu) esindas Sony nägemust võimsast netiteenusest, millega mitmesugustele seadmetele filme ja muusikat striimida või alla laadida.

Tegelikult kujunes sellest lihtsalt vähetuntud logo internetiühendusega Sony teleritel, mis pakub keskpärase valikuga filmistriimingut. Tulekul on nn pilvepõhine muusikateenus, aga iTunes on juba kümme aastat turul, nii et Sonyl on raske seda üle trumbata.

Qriocity kopeerib lihtsalt PlayStation Movie Store'i funktsionaalsust. Selmet need kaks ühendada või Qriocity rakendus PS3dele-PSPdele saata, saate "tsentraliseeritud filmiteenuse", mida ei kasuta umbes, ee, 100 miljonit PlayStationi seadet. Hämmastav.

Qriocity töötab USAs 15. aprillist ja Sony plaanib selle muuta ka Euroopas kättesaadavaks. Kui firma ei muuda seda põnevamaks ja paljudel platvormidel kättesaadavaks, sealhulgas PS3, jääbki see veidraks "ämbriks".

PlayStation 3 algne hind

PS3 on praeguse hinnaga juba ahvatlevam: 299 dollarit, Eestis 4500-5200 krooni kandis. Sellel on korralik mänguvalik ja erinevaid lisavõimalusi (Blu-ray, DivX, osades riikides Netflix ja Hulu Plus)...

Kui see aga neli aastat tagasi ilmus... oh jumal. 599 dollarilist hinda õigustas ehk uut tehnoloogiat esindav Blu-ray seade ja Celli protsessor on tehniliselt muidugi tugev. Aga see oli mängukonsooli kohta kaugelt liiga kallis! Enamgi veel, Sony kulutas juba PS3 protsessori loomiseks kaks miljardit dollarit. Arvestades, kui kaua mänguosakonnast on raha välja voolanud, on raske uskuda, et Sony suudab selle eales tasa teha.

Raske öelda, mida Sony võinuks teisiti teha. Selge siiski, et nad tunnevad vaprast näost hoolimata ilmselt suurt kahetsust.

Reader

Veel üks näide, kuidas Sony ei suuda uut tehnoloogiat endile kasulikuks teha.

Nende Readeri e-lugejad olid esimeste seadmete seas, mis kasutasid uut e-Inki tehnoloogiat. Paraku püüdsid nad lihtsalt paberilt lugemise kogemust taasluua, selle asemel, et Amazoni Kindle'i kombel muuta inimeste kommet raamatuid osta-tarbida.

Readerid on tõesti kenad seadmed ja uusimad näevad väga head välja. Aga tavapärane rõhk seadmetele, mitte ökosüsteemi loomisele, jätab Sony siin kaotajaks.

Lootusrikas tulevik...?

PS3 n-ö tulistab neil päevil kõigist silindritest ja Google TV tõotab head, nii et kas Sony valmistub tormiliseks naasmiseks? Head märgid on avatud formaatide, pilveteenuste ja veebi toetamise valmidus.