Siim Sikkut selgitab: miks on Eesti OECD digiedetabelis nii madalal kohal

 (24)
Siim Sikkut selgitab: miks on Eesti OECD digiedetabelis nii madalal kohal
Siim SikkutMKM

Eesti keskpärane koht OECD hiljuti avaldatud analüüsis „Digital Government Index: 2019 results“ on igati põhjendatud, leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi IT-süsteemide asekantsler Siim Sikkut.

Siim Sikkuti sõnul on OECD paigutanud liikmesriigid pingeritta digivalitsemise juhtimise korralduse ja selle küpsuse alusel. Hinnati seda, kui tugevalt on paigas see, et kasutaja on teenuste arendamise keskmes, et otsused lähtuvad andmetest, et teenused on proaktiivsed ja alati esmalt digitaalsed, kuivõrd on riik-kui-platvorm lähenemine ning avatud valitsemine au sees.

Sikkut arvas, et see analüüs ei näita digiriigi „päris" arengutaset, vaid digiriigi institutsionaalse korralduse aluste suhtelist tugevust.

„Madal skoor digiriigi proaktiivsuses või riik-kui-platvorm kategoorias Eestile ei tähenda, et meil neid teenuseid ja platvorme teiste kõrval vähe oleks - tegelikkuses on just vastupidi. See näitab lihtsalt, et Eestis on vastavad põhimõtted ja praktikad teiste riikidega võrreldes sageli lihtsalt pehmemalt juurutatud või kehtestatud," tõdes Sikkut majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ajaveebis.

Mis puutub Eesti kohta analüüsis, siis kui OECD keskmine indeks on 0,501, siis Eesti järel näeme numbrit 0,478, mis annab meile edetabelis 18. koha. Kõige halvem koha - 23. - on OECD meile andnud alajaotuses „Valitsus kui platvorm". 20. kohal oleme jaotistes „Kasutajapõhine" ja „Proaktiivne".

Seotud lood:

Sikkut luges üles OECD jaoks olulised nähtused, milles Eesti võis saada nullpunktid:

  • Eestis pole meil seadust, mis ütleks, et kõik avalikud teenused peavad olema digitaalsena saadaval - kuigi päriselus luuakse kõik teenused digitaalsena ning alles seejärel võib-olla füüsilises kanalis lisaks;
  • Meil pole ametlikku otsustuskogu, kus kõik digiriigi arendussuunad ja projektid ehk portfell otsustatakse - kuigi mitteametlikult käime näiteks kogu riigi IT-juhtidega iga kuu koos ühiseid sihte seadmas;
  • MKM-il pole vetohoobasid ega sõnaõigust kogu riigi IT kõigi tegevuste ja rahapaigutuste suhtes - kuigi suuname ja kontrollime konkreetsemalt eurorahast jagatava IT-arendusraha kasutamist, on see vaid osa potist;
  • Eestis ei ole eraldi kinnitatud digioskuste või andmete ala arengukavasid või valitsuse tasandi tegevusplaane, kuigi töö neis suundades käib ühtse infoühiskonna arengukava alusel sellegipoolest - töisema tasandi plaanide alusel;
  • Eestis pole kohustuslikke standardeid või nõudeid või juhist kehtestatud selle kohta, kuidas teenuseid disainida või kasutajaid selleks kaasata või avaandmeid kättesaadavaks teha (mõne näitena asjadest, mida OECD hindab) - kuigi juhendmaterjale ja pehmet suunist koos nõuga oleme MKM poolt ikka andnud, samuti mõndagi nõuame nt ka EL rahast tehtavate IT-arenduste raames (aga see ei hõlma kogu arenduste portfelli);
  • Eestis pole kehtestatud ühtset IT-arenduste raamistikku kesksena või IT-hangete juhist - kuigi vastavaid juhendmaterjale ja koolitusi on ikka tehtud, võrgustikes jagatakse häid praktikaid jm.


„Seda arvestades on Eesti koht OECD käsitluses keskmike seas seega igati põhjendatud," kirjutab Sikkut.